Elevandid ja ahvid

Ühel päeval käisid Aivo ja Mailis pere suuremate lastega elevante kaemas. Elevandid, nagu ka krokodillid, ahvid, maod ja muud elusolendid on siin ju Euroopast pärit turistile väga eksootilised, seega on kõikvõimalikke Elephant Trekking'uid, Cobra Show'sid ja Monkey Theatre'id saar täis. Kuna üks taoline elevandisafari pakkuja asub meist ~1km kaugusel, otsustasime suuremate lastega seda asja oma silmaga vaadata.

Kohale sõitsime taksoga. Siin tähendab ühistransport kas lahtisest pick-up'ist ehitatud "bussi" või taksot. Oma teeotsal nägime mitut taolist inimesi täis pikkappi meist mööda sõitmas ja kuna kell oligi umbes 4 õhtul ,siis ei viitsinud seal ka igavesti oma šanssi oodata ja võtsime takso. Taksod on siin sellised, et niipea kui kusagil tee ääres valget inimest näha on, antakse enda liginemisest teada väikse signaalitörtsuga. No ja nii me siis ühe törtsutaja välja valisimegi.

Kõigepealt said lapsed ühele 5-aastasele elevandibeebile (!) banaane sööta. Vaene loom oli mingi 2-meetrise nööriga posti külge seotud ja jõnksutas pead kõrvalt kostva Tai popmuusika saatel. Üsna kurb oli seda vaadata.

Siis vaatasime ka "päris"elevante. Need olid tõesti võimsad loomad. Kui üks neist pealeronimispuki juurde talutati, siis meie lapsed lähedale küll ei julgenud minna.

 

Kuna selliseid elevandimatka korraldajaid on saarel vähemalt 5, siis peab eristumiseks ka midagi lisaks pakkuma. Sestap olidki seal ka mõned ahvid kinni püütud ja ketti pandud. Suurematele turistigruppidele tehakse ahviteatrit, aga me saime neid niisama vaadata. Tegemist oli Kagu-Aasias elutsevate lühisabaliste makaakidega, kes varem Samuil ka metsikult elasid ja oma peremeestel kookospähkleid aitasid maa peale tuua. Makaak on ju intelligentne ahv, enamasti ongi ahviteatrites just makaakidel tähtsaimad ja efektseimad rollid kanda - nad suudavad rattaga sõita, pilli mängida, ei karda tuld jne. Ja no loomulikult tavapärane ahviakrobaatika.

Aga see tegelane oli samuti 2-meetrise keti külge aheldatud ja tegi oma ringi - hüppas maha, tegi poolkaare, ronis tagasi oma majakesse, volksas katuse alla ja jälle hüpe maa peale ning sama ring uuesti.

Kokkuvõttes on sellised loomapargid üsna kurvad kohad. Jah saab küll lastele lähedalt loomi näidata ning neile ka seletada, mis keegi teeb ja kuidas elab, aga no elevandi selga ronimise tunnet ei tekkinud. Inimeste jalajälg ka Samuil kasvab nii kiiresti, et kui kunagi elasid siin ahvid vabas looduses, siis täna enam mitte. 40 aastaga on elanike ja saart külastavate turistide arv enam kui 1000-kordistunud.