Küsimus Pätu näitel. Pildid tehtud ütleme 5 päevase vahega. Kas tahaksid elada kliimas, kus võid hopsti välja minna, ilma et peaksid 10 minutit riidesse panema? Või naudid kelgutamist ja uisutamist nii väga? Ma juba otsin tööd Singapuris...
Showing posts with label eluolu. Show all posts
Showing posts with label eluolu. Show all posts
Sunday, March 25, 2012
Friday, March 2, 2012
Konnast prints, täiendatud
Vahepeal juhtus selline lugu, et neljal päeval järjest kargas Jaanikale maja taga pesuga tegelemisel mingi konn kraesse. Küll oli ta end nööril rippuvatesse aluspükstesse peitnud, siis jälle Herta ujumismütsis ja kaks korda ka Pätu mütsis. Ma mainin veelkord, et tegu on kuskil 2m kõrgusel rippuvate riideesemetega.
Ja täna õnnestus mul see tegelane pildile püüda. Ilmselt on tegemist mingi puukonnaga, sest seina peal sitsimine ei olnud mingi probleem ja vähemalt meetri hüppas ta minu silme all.
Täiendus. Täna ehk järgmise päeva hommikul oli konn taas platsis, seekord jälle Herta ujumismütsis. Tegin enne ta dšunglisse viskamist paar pilti.
Ja täna õnnestus mul see tegelane pildile püüda. Ilmselt on tegemist mingi puukonnaga, sest seina peal sitsimine ei olnud mingi probleem ja vähemalt meetri hüppas ta minu silme all.
| Leia pildilt konn |
| Hüppevalmis |
| Ja viimane lähivõte pesumasinalt |
Täiendus. Täna ehk järgmise päeva hommikul oli konn taas platsis, seekord jälle Herta ujumismütsis. Tegin enne ta dšunglisse viskamist paar pilti.
Tuesday, February 14, 2012
Juuksur
Täna käisin juba teist korda siinoldud aja jooksul kohalikus juuksuris. Esimesel korral ajasin oma kuldkiharad maha, nüüd siis timmisin väljakasvanud sonksu. Aga juuksurist siis lähemalt.
Juuksurisalongis on tööl eraldi juuksepeseja. S.t. juukseid peseb keegi neiu, kes sind siis ka mõnusalt masseerib. Esimesel korral käisin juuksuris õhtusel ajal ja siis ei pand seda massaaži nagu tähelegi. Nüüd enne lõunat käies oli hoopis teine tera - esiteks pesi ta mu juukseid kaks korda ja ka see "massaaž" kestis mingi 5 minutit vähemalt. Kuna siin on suurim teenindusala massaaž, siis põhimõtteliselt üritatakse massaažielemente ka mujal teenindaja-kliendi suhtesse põimida. Kõige parem näide oli mingis ööklubis/baaris, kus peldikus oli üks mees, kes sind tervitas, kabiini ukse taga viisakalt ootas, käsi pesema minnes veekraani lahti keeras ja kuuma puuvillasest (!) rätikukese ulatas ning kui sa kraani kohale kummardasid, siis üritas ta ka sind sutsuke masseerida... Pärast nurus veel jootraha "Tip-tip-tip..." järgi lauldes.
Juuksurid on 75% ulatuses mehed ja neist 90% näevad välja nagu gay'd. Vähemalt eurooplasele, ilmselt kohalike elanike arvates on tegemist lihtsalt moekate noortega. Novot ja siis täna oli poisil pettumus näost näha, kui ma talle oma igavat soengukontseptsiooni selgitasin. Tema pakkus, et "teeme alt lühikese ja pealt pika ja et ühelt küljelt oleks pikem ja kõrgem ja teiselt üleminek sujuvam ja sutsu värvi ei teeks ka paha kuna päike ikkagi pleegitab ja..." No ühesõnaga valmis tavapärane lühike soeng, ütleme nii.
Juuksuris pakutakse ka karastusjooke või teed või kohvi. Pärast lõikust on muide võimalik end uuesti pesta lasta. Ma enam ei viitsinud, pealegi oli ka Jaanika läheduses lastega shoppamas ja teda ei tohi rahakotiga üksi jätta. Juuksur maksab siin (ärgem unustagem, et see ol isiin kallis salong!) 300 bahti ehk 7 eurot. Ma olen näinud, et turul on ka üks putka, seal ma küsisin kunagi, siis oli lõikus 100 bahti.
Juuksurisalongis on tööl eraldi juuksepeseja. S.t. juukseid peseb keegi neiu, kes sind siis ka mõnusalt masseerib. Esimesel korral käisin juuksuris õhtusel ajal ja siis ei pand seda massaaži nagu tähelegi. Nüüd enne lõunat käies oli hoopis teine tera - esiteks pesi ta mu juukseid kaks korda ja ka see "massaaž" kestis mingi 5 minutit vähemalt. Kuna siin on suurim teenindusala massaaž, siis põhimõtteliselt üritatakse massaažielemente ka mujal teenindaja-kliendi suhtesse põimida. Kõige parem näide oli mingis ööklubis/baaris, kus peldikus oli üks mees, kes sind tervitas, kabiini ukse taga viisakalt ootas, käsi pesema minnes veekraani lahti keeras ja kuuma puuvillasest (!) rätikukese ulatas ning kui sa kraani kohale kummardasid, siis üritas ta ka sind sutsuke masseerida... Pärast nurus veel jootraha "Tip-tip-tip..." järgi lauldes.
Juuksurid on 75% ulatuses mehed ja neist 90% näevad välja nagu gay'd. Vähemalt eurooplasele, ilmselt kohalike elanike arvates on tegemist lihtsalt moekate noortega. Novot ja siis täna oli poisil pettumus näost näha, kui ma talle oma igavat soengukontseptsiooni selgitasin. Tema pakkus, et "teeme alt lühikese ja pealt pika ja et ühelt küljelt oleks pikem ja kõrgem ja teiselt üleminek sujuvam ja sutsu värvi ei teeks ka paha kuna päike ikkagi pleegitab ja..." No ühesõnaga valmis tavapärane lühike soeng, ütleme nii.
Juuksuris pakutakse ka karastusjooke või teed või kohvi. Pärast lõikust on muide võimalik end uuesti pesta lasta. Ma enam ei viitsinud, pealegi oli ka Jaanika läheduses lastega shoppamas ja teda ei tohi rahakotiga üksi jätta. Juuksur maksab siin (ärgem unustagem, et see ol isiin kallis salong!) 300 bahti ehk 7 eurot. Ma olen näinud, et turul on ka üks putka, seal ma küsisin kunagi, siis oli lõikus 100 bahti.
Thursday, February 2, 2012
Singapuri hiina aiad
Leidsin veel ühed pildid Singapurist. Viimasel, äralennupäeval käisime elukohale lähedal asunud hiina aias. Lihtsalt jalutamas ja aega viitmas, sest ikkagi oli hiina kalendri järgi vanaaasta viimane päev. Nende kuukalender on astroloogline, seega aegajalt on uus aasta jaanuaris, mõnikord veebruaris. Seekord siis vahetus aasta 23.01 ehk päeval, mil Taisse tagasi lendasime.
Hiina aiad on Singapuris park, kust meie käest küsiti sisenemisel ka piletiraha. Mis tundus ebaõiglane, kuna midagi otseselt ei toimunud, aga näha oli, et õhtuks olid ettevalmistused tehtud ja siis võis päris suur möll olla. Park oli lampidega süüdatavaid kujukesi, karusellikesi, suhkruvati- ja noolepildumiselette täis. Aga üldiselt oli kole palav päev ja väga kaua me seal ringi ei trampinud...
Hiina aiad on Singapuris park, kust meie käest küsiti sisenemisel ka piletiraha. Mis tundus ebaõiglane, kuna midagi otseselt ei toimunud, aga näha oli, et õhtuks olid ettevalmistused tehtud ja siis võis päris suur möll olla. Park oli lampidega süüdatavaid kujukesi, karusellikesi, suhkruvati- ja noolepildumiselette täis. Aga üldiselt oli kole palav päev ja väga kaua me seal ringi ei trampinud...
| Vana hea Konfuutsius |
| Tulema on ju minu, draakoni aasta |
| Vot selline tilulilu, võib-olla on pimedas tõesti efektne... |
| siin on näha fotosessiooni kohaliku modelliga |
| Head uut aastat! |
Tuesday, January 31, 2012
Särk
Uus arvuti on kohal ja me saame jälle blogimist vanal moel jätkata. Seoses kõikvõimalike piltide ja filmide kopimisega jäin vaatama ka vanemate reiside pilte ja mingi hetk avastasin, et minu armas "higisärk" on minuga kõigil kontinentidel kaasas käinud. Seega tegin väljavõtte vana rännukaaslase parematest päevadest. "Higisärgi" nime kannab särk seetõttu ,et vanasti, kui veel lapsi ei olnud, sai umbes 2-3 särgiga reisidel käidud. Üks särkidest oli siis higisärk, millega rännati punktist A punkti B, ning mille sai palaval ilmal korralikult täis higistada. See pidi olema kindlasti õmmeldud särk, T-särk ei sobi, kuna on ihu ligi ja sellega on veelgi palavam ning lisaks ei kuiva see ära nii kiiresti. Kui oli vaja õhtul välja sööma minna, siis pandi nö. "viisakas" särk selga.
Ilmselt olen ma selle särgi ostnud 2006.aastal. Igatahes alguses ta mulle ei meeldinud, sestap võtsin kohe reisule kaasa. Siin siis trallime Kuubal
Mehhikos, Belizes ja Guatemalas oli särk samuti tubli abiline.
Egiptus ja Punane meri. Õnnestus angiin saada ning sukeldumistel oligi kriips peal.
Tais 4 aastat tagasi.
See on Iirimaal tehtud pilt, yhe teise pildi peal on särk paremini näha, aga no pole kahjuks eriti fotogeeniline...
Ja siin on näha, kuidas pärijad juba särki selga proovivad.
Vabandan, et osa pilte viltu jäid, mind visati internetist välja, kuna tundmatuks jääda soovinud M ja L hakkavad kohe internetipunktis seksima. Aidaa...
Ilmselt olen ma selle särgi ostnud 2006.aastal. Igatahes alguses ta mulle ei meeldinud, sestap võtsin kohe reisule kaasa. Siin siis trallime Kuubal
Mehhikos, Belizes ja Guatemalas oli särk samuti tubli abiline.
| Chitzen Itza |
| Tikal |
Egiptus ja Punane meri. Õnnestus angiin saada ning sukeldumistel oligi kriips peal.
Tais 4 aastat tagasi.
See on Iirimaal tehtud pilt, yhe teise pildi peal on särk paremini näha, aga no pole kahjuks eriti fotogeeniline...
Ja siin on näha, kuidas pärijad juba särki selga proovivad.
| Baruto |
Wednesday, January 18, 2012
Maalt linna
Pühapäeval pühkisime oma koduküla tolmu jalgelt ja tulime suurlinna võlusid vaatama. Singapuri. Et Hiiumaa suuruna linnriik, kus elab peaaegu 4 korda rohkem inimesi kui Eestis. Ühistransport, kõnniteed s.t. võimalus kulgeda ühest punktist teise ilma auto või rollerita, mänguväljakud, kvaliteetset kraami müüvad kauplused, puhtus ja kord, fikseeritud hinnad, igas avalikus tualetis väike kraanikauss lastele, väga palju inimesi, ingliskeelne keskkond, miljon asja teha. Oi kui mõnus ühesõnaga. Ma olen ikka linnaloom ja liiga noor, et maal elada. Seal võib mõneks ajaks puhata küll, aga sumin ja sagin on head. Singapuris võib isegi suures kortermajas elada, sest õue peal on ikka bassein, grillnurk, jõusaal (võib juhtuda, et saunaga), tenniseväljak ja laste mänguväljak. Igav ei hakka, suhelda saab.
Ja Singapur tundub esmapilgul põnev ja kontrastne, ida ja lääs, uus ja vana, arhailine ja hi-tec, pilusilmsed, hindud ja valged. Ühest küljest nunnu madalarhitektuuriga Hiinalinn ja Little India, teisalt pilvelõhkujaid täis finantskeskus. Palju rohelust, teisalt tehisrannaga mängumaailm Sentosa saarel. Siin saab kõike, isegi suusatada vist.
Mis siis seni tehtud ja nähtud:
Hiinalinn, kus hetkel enne 23. jaanuaril algavat Hiina draakoni aastat on eriline elu ja melu. Kõik need sajad putkad, mis müüvad Hiina laternaid, draakoneid ja muud tulipunast draakoniaastanänni. Samas seisab keset Hiina toidu putkasid rahumeeli populaarne Wuerterlstand, kus saksa onkel juba aastaid müüb imemaitsvaid grillvorste ning rukkileiba. Haarasime pätsi kaenlasse. Maitsesime vorste ja mõmisesime mõnust. Et siis Hiina toidutänaval, kus putka on putka järel ja lauad otse tänaval, wontonisuppi ja küpsetatud parti proovida. Odav siin tegelikult pole või oleme Tais ära hellitatud. Ca 3 eurot portsu eest tundus äkki palju. Ja see on veel ok, mõnes harilikus toidukohas maksab tiba väiksem ports vähemalt kaks korda enam.
Sentosa saar, kuhu viib metroo + üherööpmeline rongike. Me oma kodust matkasime sinna siiski tunnikese. See on suurlinna miinus muidugi, et hoolimata väga moodsast, tõhusast ja ülipuhtast MRT-st (mass rapid transportation) ehk rongist, mis sõidab nii maa all kui peal, võtab ühest kohast teise kulgemine päris palju aega. Aga saar ise on huvitav, seal võiks käia igal nädalavahetusel ja niimoodi kuude kaupa ning ikka oleks võimalik uusi asju ja atraktsioone avastada. On kaks rannariba, kuhu on veetud imeilusat peent ja pehmet valget liiva ning kus kasvavad kenad palmid. Aga silmapiiril paistavad tankerid ja ujumishimu meil ei tekkinud ning ega näinud me ka kedagi, kel oleks tekkinud. See-eest jagub muid vaatamisväärsusi. Saarel asuvad hotellid, spad, toidukohad, veekeskused, basseinid, paviljonid kõikvõimalike ürituste korraldamiseks, lennutunnel, akvaarium jne. Kuna kohalejõudmine võttis oodatust kauem, siis lapsi arvestades jõudsime vaadata üle ühe ranna ning külastada akvaariumi, kus meie suureks pettumuseks oli 83 m pikkune veetunnel kinni ning delfiinide etteasteni liiga palju aega. Aga lapsed said oma kaifi kätte juba ühes basseinis, kus oli lubatud kalu katsuda ja silitada ning teises, kus sai raisid toita. Viimased olid väga näljased ja elevusest laksasid sellise laine üles, et sealsamas kõõluv Herta oli hetkega tilkuvmärg. Pidime talle suveniiripoest uue kostüümi ostma, et ta jääkülmaks konditud ruumis ära ei külmuks. Delfiine vaatasime niisama basseinis ujumas, ilma trikkideta, ja saime teada, et mida roosam delfiin, seda vanema isendiga on tegu. Ja Jaapani hiidkrabide juurest oli ka raske lapsi ära saada. Selliseid elukaid polnud isegi näinud. Ka minu vanad lemmikud leafy ja weedy (seadragons) olid kohal.
Ootavad veel Little India ja Arab World, finantskeskus koos maailma kõrgeima vaaterattaga ning ilmselt ka Singapuri loomaaed. Liiga pingelist plaani laste tõttu teha ei saa, kuigi ette oleks siin võtta ikka väga palju rohkem. Kuna singapurlaste põhilisteks hobideks on söömine ja shoppamine, siis ka nendega tahaks kultuuritavadega ühtesulandumise soovist veel tegeleda.
Ja veel, siisetest rahvusgruppidest hiinlastest, hindudest, malaidest ja valgetest just hiina naised on väga ilusad. Ei mingeid õunu ja pirne, mis ju polegi lõunamaised puuviljad. Ilusad saledad, vormis, haprad, hästi riides. Eks nende toitumistavad ei lase ka naljalt rasva minna. Mitte et siin igasugu rasvakäkke ja magusat vähe müügil on, seda mitte. Aga kui eurooplanna päevaseks kalorinormiks on 2000 kalorit, siis siin lugesin (seoses hoiatustega uues aasta pidustustega kaasneva ülesöömise eest), et 1600 kalorist piisab.
Ja Singapur tundub esmapilgul põnev ja kontrastne, ida ja lääs, uus ja vana, arhailine ja hi-tec, pilusilmsed, hindud ja valged. Ühest küljest nunnu madalarhitektuuriga Hiinalinn ja Little India, teisalt pilvelõhkujaid täis finantskeskus. Palju rohelust, teisalt tehisrannaga mängumaailm Sentosa saarel. Siin saab kõike, isegi suusatada vist.
Mis siis seni tehtud ja nähtud:
Hiinalinn, kus hetkel enne 23. jaanuaril algavat Hiina draakoni aastat on eriline elu ja melu. Kõik need sajad putkad, mis müüvad Hiina laternaid, draakoneid ja muud tulipunast draakoniaastanänni. Samas seisab keset Hiina toidu putkasid rahumeeli populaarne Wuerterlstand, kus saksa onkel juba aastaid müüb imemaitsvaid grillvorste ning rukkileiba. Haarasime pätsi kaenlasse. Maitsesime vorste ja mõmisesime mõnust. Et siis Hiina toidutänaval, kus putka on putka järel ja lauad otse tänaval, wontonisuppi ja küpsetatud parti proovida. Odav siin tegelikult pole või oleme Tais ära hellitatud. Ca 3 eurot portsu eest tundus äkki palju. Ja see on veel ok, mõnes harilikus toidukohas maksab tiba väiksem ports vähemalt kaks korda enam.
| Koolilõuna KFC-s |
| Hiinalinn, kus tänavakaubandus oli uusaasta saabumise eel hüppeliselt laienenud ja müüdi palju peokaunistusi ja muud nänni |
| Justkui päris... |
| Selliste laternate ja draakonitega kaunistatakse kodusid ja ühiskondlikke asutusi seest ja väljast |
| Üks hindu tempel keset hiinalinna |
| Buddha hamba muuseum-tempel, 7-l korrusel... |
| Rõõmus turist |
| Aastavahetuse ootuses |
| Hiinalinna toidutänav - palju putkasid ja nende kõrval lihtsad lauad-toolid |
| Eesti rahvuslik toolitants |
| Sentosa kunstrand |
| Saare ühistransporti ehk lahtist väikerongi ootamas |
| Tankerite allee |
| Iseenest on rand väga kena ja oleks eeskujuks nii mõnelegi Tai rannale oma puhtuse ja organiseerituse poolest |
| Singapuri Underwater World - spetsiaalselt katsumiseks mõeldud kaladega bassein |
| Neid elukaid (sinitäpiline rai ja bambushai) saidki lapsed katsuda |
| Rai naeratus |
| Jaapani hiigelkrabi täies suuruses, Pätu mõõtkavaks kõrval. Kolm elavat isendit oli ka klaasi taga. |
Ootavad veel Little India ja Arab World, finantskeskus koos maailma kõrgeima vaaterattaga ning ilmselt ka Singapuri loomaaed. Liiga pingelist plaani laste tõttu teha ei saa, kuigi ette oleks siin võtta ikka väga palju rohkem. Kuna singapurlaste põhilisteks hobideks on söömine ja shoppamine, siis ka nendega tahaks kultuuritavadega ühtesulandumise soovist veel tegeleda.
Ja veel, siisetest rahvusgruppidest hiinlastest, hindudest, malaidest ja valgetest just hiina naised on väga ilusad. Ei mingeid õunu ja pirne, mis ju polegi lõunamaised puuviljad. Ilusad saledad, vormis, haprad, hästi riides. Eks nende toitumistavad ei lase ka naljalt rasva minna. Mitte et siin igasugu rasvakäkke ja magusat vähe müügil on, seda mitte. Aga kui eurooplanna päevaseks kalorinormiks on 2000 kalorit, siis siin lugesin (seoses hoiatustega uues aasta pidustustega kaasneva ülesöömise eest), et 1600 kalorist piisab.
Subscribe to:
Posts (Atom)
