Tai võrkpall ehk takraw

Ühel päeval randa minnes sattusin peale kohalikule võrkpalliväljakule, aga seal mängiti seda mängu hoopis jalaga. Üks turist oli ka punti võetud ja oli näha, et valge mees on ikka aeglane. Internetist uurides selgus, et mängu nimeks on takraw ja see on kohalike hulgas väga populaarne. Mäng kolm-kolme vastu, kolm puudet kokku ja eesmärk siis pall jalga ja pead kasutades vastase poolele maha saada. Lihtne onju... Tegin mõned videod ka.

Nüüd üks korralik löök ka

Sellele vastab valge mees -

Ja viimane klipp tolmuselt kiigeväljakult

Ja lõpetuseks Youtubist videonäide, kuidas profid seda mängu mängivad.

Ujumistreeningud 2

Täna oli 9. ujumistund ja Herta on arenenud metsiku kiirusega :) Ujus täna kahe hingamisega põiki üle basseini. Samuti sukeldub 1.2 meetri sügavusele ja toob basseini põhjastpalli ära. Suudab maksimaalselt 5 sekundit hinge kinni hoida, kui miski teda vee all tegevuses hoiab.

Paneme üles 2 klippi, kus tänane tase näha on. Pätu on ka huviline, tahab kõike kaasa teha ja ütleb ka "kick-kick-kick..."

Siin on väike ring Pätuga, Hertal väike paus ja mänguaeg.

Siin üks ilus üle basseini ujumine...

Ujumistreeningud

Kõik sai alguse sellest, et meie koduõuel kajasid igapäevaselt ergutushüüded nagu "Good job!", "Good girl!", "That´s the way!", mis olid mõeldud kohe-kohe viieseks saava vene tütarlapse Nika ujumisoskuste ergutamiseks. Herta käis samal ajal pidevalt ümber basseini kiibitsemas ja trenni jälgimas. Meile tundus, et kuigi Herta on küll siin suureks veesõbraks saanud, on siiski veel vara eratreeneri palkamiseks. Ega me pole venelased, kes lapsi maast madalast tennisetrennide, kunstiringide ja keeletundidega drillivad. Aga Herta ei jätnud jonni ja hakkas ajama, et tema tahab ka kätisteta basseini sügavas osas ujuda. Ja kui Nika hakkas koju tagasi minema, uurisime austraallannast õpetaja käest, kas oleks mõtet Hertaga ka trenni teha. Tuli välja, et on küll ja et mida vanem laps, seda keerulisem on saada teda nägu vette panema. Seega lausa viimane aeg. Nüüdseks on kuus tundi möödas ja areng on silmnähtav. Kui algselt oli Herta küll tahet täis, siis näo vettepanek tundus siiski hirmus ja tund möödus vaheldumisi emmet ja issit hüüdes. Sellest hoolimata ronis ta ikka basseini tagasi ja tahtis ka tunnivälisel ajal proovida, kuidas välja tuleb. Ja tahe on ju põhiline, sest nüüdseks ei morjenda teda üleni vee alla vajumine eriti üldse, kui just suurem lurts vett sisse ei lähe, mida ikka juhtub, sest suu kinnihoidmise asemel on kogu aeg vaja lõkerdada ja jahvatada. Aga kui lähebki, siis oskab ta selle päris hästi ka välja puristada. Ja eilsest alates suudab ta paar meetrit täitsa iseseisvalt ära rapsida. Nüüd siis oleks vaja, et ta selle näo veidi teadlikumalt vette paneks ja õigel ajal hinge kinni hoiaks  ning õigel ajal hingaks. Ega need umbes 10 ujumistundi temast veel ujujat tee, oleks teadnud, oleks varem pihta hakanud. Aga oluline läbimurre on tehtud ja siit tuleb oskusi edasi arendada. Ise on ta nüüd muidugi vaimustuses.

Soojendusharjutused Gabby'ga

Pätu teeb samu harjutusi

Pätugi jälgib trenni ja teeb jõukohaselt kaasa. Ühtlasi on tal hästi selge ka jalalööke ergutav "kick-kick-kick".

Siin ka videojäädvustused senisest arengust. Põhimõtteliselt on tase selline, et kui ta peaks kogemata basseini kukkuma, siis on ta võimeline sealt välja ujuma.

 

Veepark Coco Splash

Ühel päeval jaanuaris käisime ka kohaliku saare ainsas veepargis - Coco Splash. Tegemist on ühe prantsuse paari poolt eelmise aasta veebruaris avatud lõbupargikesega, kus on 3 allalaskmistoru eri vanuses lustijatele ning mõned basseinikesed. Üldiselt väga mõnus ja karge koht ning eriti sobiv mudilastele hullamiseks, s.t. seal oli ka väga madalaid veelompe, kus imikud saaksid end hästi tunda. Meie käisime seal Hertaga kahekesi + Lauri oma perega.

Torust alla!

   

Herta ja Robin vees

 

Näide venelaste suurest osakaalust turistide seas

Siin all see hoiatussilt oligi

Lauri kõige kõrgemalt alla vuhisemas

Tarzan või siis Ämblikmees

Aivo

Vettehüpped 30cm sügavuses vees

Ja siin kaks sõiduvideot ka

Herta vettehüpped

Väike ülevaade Herta progressist basseinis. Tüdruk julgeb ise sisse hüpata (kuigi videos hoiab mul käest kinni, aga nii on veelgi turvalisem!) ja ei karda ka pead vee alla panna. Nautige!

Lindude laulupidu

Pühapäeval turul käies sattusin peale kohalikule spordivõistlusele. Nimelt toimus turu taga lindude laulupidu. Olevat väga populaarne kohalike seas ja sellest andis tunnistust ka osalejate arv. Laululinnuks on punapõsk-bülbül, kes on selline pisike värvuline ja siinmail laialt levinud.

Punapõsk-bülbül

Sellise linnu hind on oma 2-3000 bahti ehk kohalikule korralik palgalisa. Samas on lind laialt laevinud nagu meil varblased näiteks. Aga kui on auhinnatud lind, siis on tema väärtus võib-olla ka 10 000 bahti. Võistlus käib umbes nii - yks kohtunik vilistab vilet ja siis peaksid kõik linnud laulma hakkama. Poole minuti pärast on jälle vile ja siis märgitakse midagi puuri all olevatele paberilehtedele. Kes ja kuidas konkreetse linnu hääle ära tundis, on selgusetu. Ilmselt profi kõrv kuuleb seda... Ainsa inglise keelt rääkiva mehe leidsin ka - see oli fotograaf, kes kõike jäädvustas, aga tal oli väga kiire ning tal polnud aega lollile valgele põhjalikke selgitusi jagada.

Käivad ettevalmistused

Nii nad ripuvad ja ootavad oma korda

Kohtunikud alustavad hindamist

Lauluoskus luubi all

Auhinnalaud - parimatele karikad, aga teri saavad oma peremeestelt ilmselt kõik

Bülbül puuris

Tšempioneid ka lähemalt

Eesti-Iirimaa

Reedel toimuva "sajandi mängu" ootuses tutvustan kohalikke võimalusi sellele ja ka teistele vutilahingutele kaasa elamiseks. Olgugi, et mäng algab kohaliku aja järgi 02:45, kannavad paljud pubid seda üle. Seega ongi meil Lauriga plaan reedel kell 10 tuttu minna, et siis poole kolmest linna kohalikku iiri pubisse rollerdada. Valida on Irish Times'i, Tropical Murphy's ja Emerald Irish Pub'i vahel. ülejäänud on kaugemal. Kokku on saarel 6 enam-vähem autentset iiri kõrtsi. Kõiki pole ma muidugi külastanud, aga internetis nii väidetakse.

Kohapeal ringi liikudes pole palju iirlasi silma hakanud. Aga ma ka ei imesta, kuna need punapead ju kõrbevad kohe ära, kui mõnekümneks minutiks päikse kätte satuvad. Igatahes teeme enne reedet ka luuret, et rahvarohkeim kõrts välja selgitada. Mul on isegi koondise särk kaasas, mõtlesin kodus lolli peaga, et teen siin ka tsipa sporti ja kasutan seda jooksmisel, aga no reaalselt on minu spordiks 10m basseinis ujumine ja laste tagaajamine.

Blondist roheliseks

Basseinil on meie laste ja loomulikult ka meie elus tähtis koht. Mitmetel põhjustel on see seni merele ära teinud. Mere äärde minek nõuab teatavat aega, asjade kokkupakkimist, hiljem kleepud kuumal rannaliival higi, päiksekreemi ja liiva segus. Lainte suurus, vee läbipaistvus ja sügavus on pidevalt tundmatud muutujad. Basseini astud ujumisriietes oma uksest, hiljem hüppad kas väljas või sees dushi alt läbi ja tehtud. Ujumaõppimiseks on see ka tunduvalt parem koht.

Laste suhe veega on selle mõne nädala jooksul väga palju soojemaks muutunud ja pole ka ime, sest kui Eestis saab vette heal juhul mõned korrad suve jooksul ja vesi on tihtipeale külm, siis siin käime ujumas 2-3 korda päevas. Herta julgeb nüüdseks hinge kinni hoides pead vee alla panna, ei pilli, kui pea kogemata vee alla satub ja oskab ka rõnga abil edasi liikuda. See pole muidugi nii kõva sõna nagu just mõned päevad tagasi kolmeseks saanud naabritüdruk Nastja, kes tutvus veega enam-vähem kohe pärast sünnitusmaja. Tema hüppab koos isaga basseini sügavamast otsast vette ja ujub iseseisvalt ilma igasuguse atribuutikata.

Pärtel, kes algul kippus basseini madalamas lasteosas ka väikese virvenduse peale pikali kukkuma, kõnnib nüüd vees nagu õige mees kunagi ja tahab ise hea meelega pead vee alla panna. 

Paar päeva tagasi avastasime, et Herta blond patsiots on muutunud roheliseks ja pestes see ära ei tule. No päris neoontooniga pole tegu, aga korralik heleroheline varjund on täiesti selgelt äratuntav ka teistele. Täna  netis uurimistööd tehes selgus, et tegemist on täiesti tavalise basseininähtusega. Nimelt seovad juuksevalgud basseinivees olevaid oksüdeerunud metalle, mis muudavad nende värvi. Roheliseks muutuvad juuksed puutudes kokku oksüdeerunud vasega. Basseinivette lisatud kloor võib olla vase oksüdeerumise põhjuseks, aga otseselt ise juukseid roheliseks ei tee. Netist saime ka soovituse panna rohelisele osale ketšupit (või enne ujumist juuksebalsamit või pärast eriti hoolikalt loputada). Nüüd siis Herta magab ketšupihaisuliste juustega, sest šampooniga pestes see hõng ära ei tulnud. Aga rohelise võttis ära küll. Huvitaval kombel Pätul seda probleemi pole.

Pildil harilik ninaalune rohetus vildikatega värvimisest