Troopiline vihm

Mõned pildid ka troopilisest vihmast. See on tõesti nii, et keegi võtab pilve pealt hiiglasliku kastekannu ja hakkab uhama. Vihm algab äkki (muidugi sa näed, et pilv on tulemas) ja ka lõpeb äkki. Hertale vihm meeldib, viimane kord jooksis ta peaaegu alasti (kui kiiver välja arvata) vihmas ringi ja võttis dušši.

Öös on asju

Täna õhtul kavatsesime ise Aivoga välja minna ja jätta lapsed Mailise-Lauri hoolde. Ja äkki, plaks, elekter läks ära. Olime just lõpetamas külast toodud õhtusööki ja kavatsesime uksest välja astuda. Otsustasime hetke oodata, et ilmselt tuleb see kohe tagasi, sest lühiajalisemaid katkestusi tuleb siin sageli ette ja selleks on meil eelmistest elanikest korralik küünlavaru ja endal varutud taskulamp.  Ei tahtnud lapsi kottpimedas teistele vastutada jätta.

Kui keegi mõtleb, et mis see siis ära ei ole, vastu ööd polegi elektrit vaja, tulebki parem uni, siis nii lihtne see päris ei ole. Kui pole elektrit, siis, mis peamine, ei tööta ka ventilaator ja konditsioneer. Seega kui ei vea ja sa parajasti pole tuba külmaks kontinud, siis kattud 10 minuti möödudes ühtlase higikorraga. Praegu, õhtul 9 paiku, oli väljas isegi veidi jahedam kui toas ja meelelahutuseks kogunesime taskulambi valgel uurima aeda eksinud krabi. Ehk kui elekter terveks ööks ära peaks minema, siis saab küll päris palav ja kleepuv olema. Pagana geko ronib ju ka kohe sooja tuppa.

Teiseks, kuna veesüsteem töötab elektripumpadel, siis pole enam ka vett ja ühes sellega ei saa seda ka WC peale tõmmata (õnneks meil on aias basseinitäis vett :)). Ja noh, kui pimedas igav hakkab, siis kahjuks puudub ka internet. Seega istu küünlavalgel ja räägi tondilugusid.

Kui juba väga higiseks läks, nii tunni pärast, tuli elekter siiski tagasi.

Üleujutused Tais

Nagu paljud teist Eesti ajalehtedest ja mujalt lugenud on, on Tais poolsajandi suurimad üleujutused. Tõesti, Põhja-Tai ja Bangkok on tulvavete poolt üle ujutatud, kuid meil siin Samuil on asjad kontrolli all. Mõned ööd on tõesti välku paugutanud ja sadanud, kuid päevad on seni kõik olnud päikest täis. Mussoon jõuab Samuile tavaliselt novembris, siis on kuu keskmine sademete hulk ~500mm (Samui sademed). Eelmine aasta oli ka Samuil Novembris korralik sadu ja uputus, siin lingid ühe hollandlasest sukeldumisinstruktori blogis ilmunud videotele ja piltidele.


Meie elukoht on merepinnast piisavalt kõrgel, nii et üleujutused siiani ei küüni. Sestap elabki meiega samas kompleksis veel teisigi välismaalasi, kes siin juba mitmendat aastat. Meie naabriteks on venelased ja prantslased, esimesed on siin 6 aastat elanud ja teised vist 5. Venelased on endale varunud 3-4 päeva jagu kuivaineid ja nädala jagu vett ja nende sõnul sellest piisab. Sest isegi kui uputab, siis varsti valgub vesi ju ära... Loogiline! Prantslaste puhul ei ole mina veel märganud, et nad kuidagi tulvadeks valmistuksid.

Niisiis oleme ka meie varunud tsipa vett (Mailis ja Lauri rohkemgi veel) ja kappi on ka juba piisavalt makarone ja konserve varutud. Vee osas tuleb muidugi distsipliinist kinni pidada - ei ole mõtet vett varuda, kui kohe otsast seda varu hävitama asutakse... Lisaks on mul koduigatsuse peletamiseks 2 karpi sprotte ja latt suitsuvorsti kaasa ostetud. Aga kuna sprotte sõin ma ka Eestis viimati võib-olla 5 a tagasi, siis äkki pole neist igatsuse puhul ikkagi abi. Pirkole ja Janale on palve detsembris verivorste ja hapukapsast kaasa tuua.

Kodustele teadmiseks siis, et üleujutusteks oleme valmis.

Kohanemine

26 kraadiseks konditsioneeritud toas hakkas külm, pidin ukse lahti tegema ja sooja õhku sisse laskma.

Eile oli vihmasem ja sombusem, tänaseks oli basseinivesi hommikul kukkunud 28-29 kraadilt umbes 25-le. Külm oli, brrrr! Tuli end kokku võtta, et sisse ronida.

See vist ongi aklimatiseerumine.

Nii kuum on tunne

Ilmaga on siin lihtne, päeval on 30-32 kraadi (ilmateate väitel tundub see aga nagu 35, võib olla tõesti) ja öösel 26-27 kraadi. Veidi variatiivsust toob tõsiasi, et hetkel on siin vihmaperiood, mis peaks oma täisvõimsuse saavutama novembris. Mida see täpselt tähendab, ei tea keegi. Iani sõnul sadas eelmise aasta novembris iga päev kuu aega järjest, seevastu üleelmisel aastal vaid 2 päeva. Kuna sel aastal oli siin ka märtsis suur ja ootamatu üleujutus, siis ehk seekord halastatakse. Üleujutus tähendab madalamatel aladel ikka korralikku uputust, nt saarele ringi pealetegeval peateed olevat vett meesterahval jagunud puusani. Selline olukord taandus siiski paari päevaga. Sel aastal on aga ulatuslikud üleujutused tabanud Põhja-Taid, hävinud on korralik osa riisisaagist ning Ian soovitas meil endale ette joogivett varuda, kuna seda tuuakse muidu hetkel vee all olevast Põhja-Bangkokist. Kohalik Samui Gazette küll rahustab, et seekord on ka siinsed võimud palju paremini ette valmistunud ja vastavad õppused läbinud. Meie naabriteks olev Tais aastaid elanud Vene perekond soovitas hoida kodus paari päeva toiduvaru, aga midagi hullu nende sõnul ei juhtu.

Meie oleme siin vihma saanud küll, enamasti sajab öösiti ja sajuga kaasnev tavaliselt ka korralik äike. Mitte nii nagu Eestis, et korraks käib pilv üle ja kõmmutab kiirelt ära. Siin jätkub paugutamist pikemaks. Ühel ööl algas kõik ca 3 paiku ja lõppes 7.30 hommikul, nii kui üks pilv eemaldus tuli kohe uus pikne peale. Kaasnähuna käis ka elekter mitu korda sisse-välja, olles kõige pikemalt ära pool tundi. Kuna see mõjutab ka konditsioneeri tööd, siis pikemaid power-cute eriti ei sooviks.

Enamasti on siiski nii, et vihm läheb üle, päike tuleb välja ja kõik on sekundiga kuiv ja väga palav. Kõige mõnusamad on need ilmad, kui ei saja, aga on siiski pilves, sellised soojad ja sombused.