Uus arvuti on kohal ja me saame jälle blogimist vanal moel jätkata. Seoses kõikvõimalike piltide ja filmide kopimisega jäin vaatama ka vanemate reiside pilte ja mingi hetk avastasin, et minu armas "higisärk" on minuga kõigil kontinentidel kaasas käinud. Seega tegin väljavõtte vana rännukaaslase parematest päevadest. "Higisärgi" nime kannab särk seetõttu ,et vanasti, kui veel lapsi ei olnud, sai umbes 2-3 särgiga reisidel käidud. Üks särkidest oli siis higisärk, millega rännati punktist A punkti B, ning mille sai palaval ilmal korralikult täis higistada. See pidi olema kindlasti õmmeldud särk, T-särk ei sobi, kuna on ihu ligi ja sellega on veelgi palavam ning lisaks ei kuiva see ära nii kiiresti. Kui oli vaja õhtul välja sööma minna, siis pandi nö. "viisakas" särk selga.
Ilmselt olen ma selle särgi ostnud 2006.aastal. Igatahes alguses ta mulle ei meeldinud, sestap võtsin kohe reisule kaasa. Siin siis trallime Kuubal
Mehhikos, Belizes ja Guatemalas oli särk samuti tubli abiline.
Chitzen Itza
Tikal
Egiptus ja Punane meri. Õnnestus angiin saada ning sukeldumistel oligi kriips peal.
Tais 4 aastat tagasi.
See on Iirimaal tehtud pilt, yhe teise pildi peal on särk paremini näha, aga no pole kahjuks eriti fotogeeniline...
Ja siin on näha, kuidas pärijad juba särki selga proovivad.
Baruto
Vabandan, et osa pilte viltu jäid, mind visati internetist välja, kuna tundmatuks jääda soovinud M ja L hakkavad kohe internetipunktis seksima. Aidaa...
Üleeile langesid kõik head asjaolud kokku ja saime Aivoga lastevabaks õhtuks linnaloa. Läksime Chawengi poole üheksaks transvestiidišõud vaatama, kuna selline plaan oli juba ammu. Koha leidmine oli lihtne, sest alati on selle ees mõni ülitugeva meigikihi all ning ülimalt teatraalse välimuse ja kostüümiga (antud juhul pikas mürkrohelises turnüüriga kleidis) ladyboy ees ootamas ja üritust reklaamimas. Lisaks ütleb koha valgusreklaam, et "..and fun for the whole family". Mhmm, nojahh, muusika oli seal kõrvulukustavalt vali, aga Hertal oleks see kostüümipillerkaar ja tantsud ilmselt suu lahti võtnud küll.
Igatahes, istusime siis maha, igaks juhuks tahapoole, sest Aivo oma eelmisel Tai reisil võeti samalaadsel üritusel esireast kaasa, tal tuli retuusid jalga ajada ja koos teistega lavale pillerkaaritama minna. Etendus ise oli tasuta, aga maha istudes on iseenesestmõistetav, et ostad mingi joogi. Hinnad on siis ka vastavad, kokteilid maksid 360 bahti (harilikult väljas turistibaaris ca kaks korda vähem ja näiteks tänavaturul vaid 50 bahti). Kui Aivo oli lugenud, et selle eest antakse lurri, siis minu margarita oli küll kõige kangem, mida olen saanud ja seetõttu jäi seda järelegi.
Hakkaski siis etendus pihta, ega seal muud polnud, kui kõikvõimalike pophittide järgi kehanõksutamist ja üliilmeka näomiimika saatel suu liigutamist. Algul mõtlesin, et kas pean selle kolmveerandtunni vastu, aga tegelikult staarid vahetusid pidevalt ja oli täitsa huvitav jälgida, kui "naine" keegi siis on. Minu lemmikuks sai Whitney Houston, kes nägi päris veenev välja kui mitte arvestada lumivalgeks võõbatud huuli, mis kaugelt vaadates meenutasid klouni suud.
Iga loo lõpus lasti lindilt ka kõva vilistamist ja aplausi, et ikka esinemismeeleolu üleval hoida. Ja staarideks on sellisel etendusel, nagu ka ju tegelikus naistemaailmas, ikkagi pikad ja kõhnad. Neist järgmine, veidi ümaram ja jässakam versioon võis pääseda taustatantsijaks, aga kõige huvitavamad tüübid kuulusid kulissidetagusesse teenindusmaailma (kohanäitajad - ettekandjad). Need olid väiksed jässakad kerge neandertaallasenäoga tüübid, kel tavaline t-särk ja tekspüksid seljas, aga korralikud kontsad all. Mehesoengu juurde käis korralik meik, huulepulk kaugelt üle huulekontuuride tõmmatud. Maneerid olid neil ülikekutavad, nt lehvitasid endale lehvikuga tuult ja plaksutasid oma värvitud ripsmetega. Ühe, kellel oli mingi veider jõulumunasid meenutavate pallikeste kogum kogu pead katmas ja kena valgete rüüsidega põll lühikestel teksadel, ristis Aivo Miki-Hiireks. Oli näha, et nad igatsevad lavale, sest oma pimedas nurgas tegid nad jookide ettekandmise vahepeal tantsuliigutusi kaasa, aga kahjuks oli ka selge, et nad ei pääse sinna kunagi.
45 minuti pärast oli pidu läbi ja kõik osalised hakkasid publikule innukalt pakkuma võimalust nendega ühispilti teha. Enamus rahvast jooksid siiski kiirelt nagu sipelgad laiali, paar tükki õnnestus staaridel kaenlasse krabada.Teine etendus pidi algama kell 22 ja see pidi Aivo sõnutsi juba palju kuumem olema.
Lõppkokkuvõttes jäi mulle tunne, et kui ühelt poolt on selline etendus lavastaaride jaoks rahateenimisviis, siis teisalt vähemalt sama oluline on nende jaoks ka võimalus demonstreerida, kui tuunitud nende keha on ja tunda end tõelise naisena. Ehkki see naiselikkus on muidugi väga teatraalne ja suurem kui elu.
Huvitav, et pärast seda olen ka ise hakanud ladyboysid igapäevaelus rohkem märkama. Eilegi kudistas üks teenindava personali esindaja Pärtlit supermarketis, kus teine oli samas turvameheks (eee....naiseks).
Whitney in action sai rinnahoidja vahele ka tippi
Miki-Hiir ihkaks lavale
Kõik staarid koos -Thank You for the Music :)
Ja siis ka yks stiilinäide - Kylie Minogue. Ja keda huvitab konkreetne teema rohkem, juutuubitage või guugeldage Starz Cabaret Samui
Minu kirjutised on leidnud väga positiivset vastukaja lugejate seas ja pidevalt nõutakse veel ja veel. Täna kirjutame ladyboy'dest. Ladyboy on mehena sündinu, aga näeb välja nagu naine. Novot ja siit edasi võib neid juba mitut moodi klassifitseerida ning liigitada. Klassikaliselt on tegu transvestiitidega, kes on end sõltuvalt rahakoti paksusest end juba naiseks opereerinud või teel eesmärgi suunas. Tõeliselt ilusad transvestiidid on sponsorite toel lasknud end ümber lõigata, hormoonravi saanud ja näevad tõesti head välja. Mõni ime, et mõned eriti purjus turistid neid naiste pähe ei võta. Kel aga vähem raha, piirdub naiseriiete kandmise või odavama rinnalõikusega.
Transvestiidid on Tai ühiskonnas aksepteeritud ja neid võib tegelikult näha kõikjal - massaažisalongis, kaupluses, juuksuris ja muidugi baarides. Näiteks on mulle massaaži teinud transvestiit. Kõvasti muljus küll ja jõudu oli tal ka rohkem, aga tehnika jättis soovida, seega järgmisel korral ma tema teeneid enam ei kasutanud.Olmelistes situatsioonides kohatud she-male'e polegi pildistanud, siin harjub nende kohalolekuga ära, kuskilt kotist fotokat kraamima hakata ning pilti teha tunduks imelik või isegi vaenulik. Sestap polegi mul siia panna ühtegi pilti põrandat pühkivast või restoranis toimetavast transvestiidist.
Kõige rohkem kohtab ladyboy'sid öistes Go-Go baarides, transvestiidishow'des ja ka tänaval. Kuna seksimüük ei ole Tais taunitav, siis on üks peamisi põhjusi, miks siin nii palju transvestiite on, soov kerget elatist teenida. Ja oma keha müük on ju ahvatlev. Sestap on ka paljud ilusamad noormehed tundnud, et nad on tegelikult õrnema soo esindajad ja lasknud end ümber lõigata.
Transvestiitidega kohtudes ja nendega suheldes ei tohiks põlgust ega muid negatiivseid tundeid välja näidata, ei maksa ka ülbitseda ega neisse alaväärselt suhtuda. See maksab lihtsalt hiljem kätte. Kel aga komplekse pole ning lisaks sellele suudab end ka viisakalt üleval pidada, sel soovitan külastada mõnd transvestiitide show'd. Need on sellised tantsu- ja laululavastused, kus siis imiteeritakse hetke popstaare ning tehakse muud tsirkust. Siin mõned pildid ja videod siis drag queen'idest nende show'l.
Sissepääs taolistesse lokaalidesse on üldiselt tasuta, joogid on seevastu sees kallid ja tippi peab viskama ka pildistamise eest. Noh, arusaadav...
Ja mõned nipid ka, kuidas "meest" öösel ära tunda:
1. Meestel on Aadama õun ehk kõrisõlm, seda üritatakse mõnikord salliga varjata
2. Transvestiiti reedab ka pikkus, suuremad jalad ja käed
3. Madalam hääl
4. Suured rinnad - nagu paljud implataadi paigaldanud naised, nii mõtlevad ka mehed, et kui sama raha eest saad suurust valdia, siis pigem ikka suuremad :) Ja noh, tulemuseks ongi see, et see näeb lihtsalt ebaloomulik välja
5. Transvestiidid käituvad, kõnnivad, liigutavad ennast agressiivsemalt ja väljapakkuvamalt kui naised.
Ja keda huvitab seks kolmanda sooga, siis hinnad algavad 1000 bahtist ehk 400 kroonist...
Täna räägime jälle armastusest ja seksist. Nimelt jäid täna oma räpaste tegudega kaamerasilma ette kohalikud viinamäeteod. Esmalt tabasin ühe isendi hullamas võõrliigiga. Olin juba valmis jäädvustama emma-kumma maha nottimist ning ärasöömist, aga surmaheitluseks seekord ei läinudki. Nagu hiljem selgus, olid teol hoopis muud plaanid.
Nagu paljud õhku hingavad teod, on ka viinamäeteod hermafrodiidid ehk mõlemasoolised. Hermafrodiit võib asjaolude sunnil paaritumisel võtta nii mehe kui naise rolli. Viinamäe tigu võtab need rollid samaaegselt. Edasi läheb veelgi veidramaks.
Need teod lõpetavad oma paaritumisrituaali nooleviskega, s.t. partnerit visatakse oma lubjastunud "armunoolega". Seda võiks nimetada lasuks pimedas, sest teod küll suudavad eristada valgust pimedusest, kuid ei suuda oma vibuga eriti sihtida. All on näha teod, kes on oma nooled juba välja lasknud.
Internetiallikate kohaselt kestab tigude kohting vähemalt 15 minutit, aga tuleb ette ka 6-tunniseid date'e. Kohtudes tiirutatakse üksteise ümber, kombitakse teineteist, puudutades üksteist kombitsatega ja hammustades huuli ja genitaale. Vahetult enne paaritumist tõuseb hüdrauliline rõhk "armunoolt" endas hoidvas kehaorganis sinna koguneva vere tõttu ja kui teine loom puudutab vibumehe genitaale, lastaksegi nool lendu.
Pärast teise teo reageerimist, s.t. lendu läheb ka tema nool, toimubki paaritumine. Tema/Temake teeb Temakesele/Talle, samal ajal kui Temake/Tema teeb Talle/Temakesele. Lihtne onju.
Ja siin pildil on kolmas seltsimees, kes ilmselt jäi hiljaks või lihtsalt ilma ja on nüüd koduteel. Taamal paarituvad noored ja nende vahel on keegi väiksem tegelane kojumineva isendi poolt laiaks litsutud.
