Madu!

Pidasime siin plaani mõned viimased ööd rannaäärses bungalos veeta, siis oleme kaunimates kohtades ka nendesse sisse piilunud. Ühel taolisel pärastlõunasel jalutuskäigul nägime ühe hüti kõrval kohalikku meest midagi põrnitsemas. Uurisime ka, et millega tegu. Mees näitas näpuga põõsasse, aga me ei suutnud tükk aega aru saada, millele ta viitab. Lõpuks siis märkasime rohelist madu. Kohapeal ei saanud arugi, aga kui ma nüüd piltidelt natuke lähemalt uurin, siis see loom oli vähemalt 2 meetrit pikk, kui ta sabast sirgu tõmmata. Küsisin ka mehelt, et kas on mürgine või et kas on vähemalt väga valus kui hammustab, aga ta oli umbkeelne - andis lihtsalt žestikuleerides mõista, et madu võib hammustada. Igatahes hoidis ta ennast parajas kauguses ja pildus killustikku põõsasse, et madu minema ajada. Tegime taas mõned klõpsud...

Väike amps?

ssssssss...

Siin on ussikese pikkust natuke aimata

Vabaõhu snorgeldus ehk kui tänamatud võivad lapsed olla

Oleme nüüd siis nädalakese Koh Taol ehk kilpkonnasaarel olnud ja mina olen peaaegu igas rannas snorgeldamas käinud ja Jaanika on ka hetkel päevasel tripil ümber saare, et parimates kohtades avamerel snorgeldada. Eks tema reportaaž tuleb võib-olla siis hiljem. Aga eile hommikul viisime ka lapsed ühte väha eraldatud lahesoppi, kus kalad on ise juba nii uudishimulikud, et ujuvad kohale niipea kui jalgupidi vette ronid. Kogu hommik oli laste mõistes katastroof, kuna öösel magati ilmselt liiga vähe ja hommikul oli suur jonnituju. No olgu, elab üle. Kohale sai ka nii, et peale motikasõitu pidi umbes 300 m mäest alla ja üles ja alla kõndima. Siis selgus, et rand on privaatne, ehk enne kella 15.00 tuleb rannasolemise eest maksta 400 bahti (olin seal ühel õhtul käinud, aga siis raha ei küsitud). No kuna sai juba sihuke vaev nähtud, siis maksimegi selle 10 eurot ära. Ning lõpuks kohal olles oli Herta tuju endiselt nii kehv, et vette ta ei läinudki, sest ta "kartis kalu"?! Meie tubli ujuja, kes mulle iga päev basseinis näitab, kuidas vee alla ujutakse ja veealust maailma avastatakse, lihtsalt keeldus vete minemast!! Pätu oli julgem, aga kahjuks ei suuda suud kinni hoida ja seetõttu ei saa ta ka vee all ring uudistada. Tema tegi vabaõhu snorgeldust, s.t. vaatas kalu vee peal...

Kokkuvõttes sai jälle tõestatud fakt, et laste pärast ei tasu küll kunagi eriliselt pingutama, nende pärast võinuks vabalt hotelli basseinis sulistada ja kuivanud leherisust ämbris suppi keeta. Läbi ussi m***i kuhugi superranda sõita ja läbi dšungli ronida ning üle kalju turnida selleks, et laste jonni ja hala kuulata? No tänan, ei!

Üleval vasakus nurgas on näha emmet snorkimas

Sukeldumine

Sel nädalal siis võtsime ka Lauriga päeva vabaks ja läksime sukelduma. Lauri tegi detsembris koos Pirko ja Tuuliga PADI litsentsi ära, minul oli see juba varasemast. Teenusepakkujaid on kohapeal palju, aga läksime Pauliga CSI Samui'st ehk sama tüübiga, kes Laurit koolitas. Kuna mei laega siin on, siis valisime päeva, mil meri oli tõeliselt vaikne ja lainetus olematu. Vees oligi nähtavus 10-20 meetrit. Sukeldusime esmalt Chumpon Pinnacle's, siis sõitsime Koh Tao'le lõunat sööma ning pärast uus sukeldumine Shark Island'il. Kokkuvõttes oli üle keskmise hea sukeldumine - hoolimata sellest, et ühtegi haid ega kilpkonna ega muud haruldasemat sorti elukat ei näinud, oli näha siiski piisavalt. Sebisime kaasa ka kaamera ja all on näha fotod meie reisist. Eks ma siis kommenteerin üht-teist...

Lauri ja mina tagaplaanil, vee all oleme pagana sarnased...

Enamuse kalade eestikeelseid nimetusi ma ei tea, seega ei hakka ka neid siia kirjutama. See on selline hambuline angerjaline, ingl.k eel, eesti k vist moreen.

See kala oli umbes meetrine

Tüüpilised anemokalad, elavad pehme koralli peal, mis on mürgine ja kaitsb seega suuremate kiskjate eest. Kuulsad tänu multikale Nemo

Liblikkalad? Butterfly fish

Mõned kalaparved

Mina pehme koralli kohal

Kõik on OK

Need korallid on minu arust kõige ilusamad, nad on pehmed ja voolavad ja nendes elab palju anemokalu. Ja värvid on fantastilised.

Kui muidu on liblikkalad äiksed, nagu eelmisel pildil näha, siis see on poolemeetrine

Barrakuudaparv

Mina üritan barrakuudade taustal poseerida, aga eriti pole näha...

Nudibranch, ka väga huvitavad elukad. Nagu seened meres, s.t. kui neid on, on vesi järelikult puhas s.t. saastumata

Nüüd Miki läeb Piritalt merele

Et aeg lendab ja kojusõiduaeg tiksub lähemale, siis tuleb meil kiirelt läbida kõik need tursimiatraktsioonid, mille tegemiseks seni on tundunud aega veel oh kui palju olevat. Üks neist oli Angthongi rahvusliku merepargi külastus. Tegemist on kaitse all olevate kaljusaarekeste kogumiga, mis on kõik, välja arvatud üks, asustamata. Kui mõnes kohas ahvid välja arvata. Turiste käib neil muidugi ka rohkelt ja võimalik on võtta ka ööbimisega reis. Aga üldiselt oli selle päeva eesmärk siiski Tai kauni looduse nautimine ja see läks hoolimata tavaturistikast tuurist päris hästi korda. Kartsin küll, et kõigi nende ühte kohta suunduvad paatide tagajärjeks on paras laulupidu, aga kuidagi suudavad operaatorid erinevate saarekeste vahel oma aja nii ära jagada, et oli üsnagi rahulik ja privaatne olemine. Ilmselt aitas sellele kaasa ka juba rahunev turismihooaeg. Looduse nautimine tähendas erinevate saarekeste vahel kiirpaadiga seiklemist, snorgeldamist (if you´ve been to Red Sea, you can´t go back ehk nagu ette hoiatatud selle tuuri läbinute puhul: surnud korall ja igavad kalad), kanuuga sõitmist, ilusates puhastes (!) randades ujumist ja niisama rahulikult võrkkiiges lesides leiva luusse laskmist samal ajal miljonidollarivaadet merele nautides. Peamine hitt meie jaoks Mailisega oli muidugi vabadus teha seda kõike ilma mudilaskarjata. Oli ilus ja oli mõnus.

Merele Petcherat Marinaga, soovitame soojalt

Giidiks oli Birma kutt

Otsi paremalt käelt kaljuahvi

Ahv ja neidised

Saared-saared

Ronida sai ka

smaragdroheline soolajärv

Miki kiigel

Teine Miki kiigel, esimene tegi pilti samast poosist

Kiigesaar, kus sõime ka nämmat lõunat

Kas ahvid olid? Olid! Saar saja metsiku ahviga. Kaks neist andsid toiduteemalise kaklusmatši

Lõpus oli veidi laulupidu ka, sest siin saarel saab soovi korral ööbida

Sama ranna teine ots oli inimtühi