Tigude armuelu

Täna räägime jälle armastusest ja seksist. Nimelt jäid täna oma räpaste tegudega kaamerasilma ette kohalikud viinamäeteod. Esmalt tabasin ühe isendi hullamas võõrliigiga. Olin juba valmis jäädvustama emma-kumma maha nottimist ning ärasöömist, aga surmaheitluseks seekord ei läinudki. Nagu hiljem selgus, olid teol hoopis muud plaanid.

 

  

Nagu paljud õhku hingavad teod, on ka viinamäeteod hermafrodiidid ehk mõlemasoolised. Hermafrodiit võib asjaolude sunnil paaritumisel võtta nii mehe kui naise rolli. Viinamäe tigu võtab need rollid samaaegselt. Edasi läheb veelgi veidramaks.

Need teod lõpetavad oma paaritumisrituaali nooleviskega, s.t. partnerit visatakse oma lubjastunud "armunoolega". Seda võiks nimetada lasuks pimedas, sest teod küll suudavad eristada valgust pimedusest, kuid ei suuda oma vibuga eriti sihtida. All on näha teod, kes on oma nooled juba välja lasknud.

Internetiallikate kohaselt kestab tigude kohting vähemalt 15 minutit, aga tuleb ette ka 6-tunniseid date'e. Kohtudes tiirutatakse üksteise ümber, kombitakse teineteist, puudutades üksteist kombitsatega ja hammustades huuli ja genitaale. Vahetult enne paaritumist tõuseb hüdrauliline rõhk "armunoolt" endas hoidvas kehaorganis sinna koguneva vere tõttu ja kui teine ​​loom puudutab vibumehe genitaale, lastaksegi nool lendu.

Pärast teise teo reageerimist, s.t. lendu läheb ka tema nool, toimubki paaritumine. Tema/Temake teeb Temakesele/Talle, samal ajal kui Temake/Tema teeb Talle/Temakesele. Lihtne onju.

Ja siin pildil on kolmas seltsimees, kes ilmselt jäi hiljaks või lihtsalt ilma ja on nüüd koduteel. Taamal paarituvad noored ja nende vahel on keegi väiksem tegelane kojumineva isendi poolt laiaks litsutud.

Veel lugemist Samui ja Tai kohta

Neile, kes Tai ja ka meie elukoha Koh Samui kohta rohkem lugeda tahavad, siis siin mõned lingid. Kuna oleme talvitumas koos Lauri ja Mailise perega, siis meie tegemisest veidi teise nurga alt saab lugeda nende blogist.

Inglisekeelset literatuuri Samui kohta saab jälgida Vihmamees Camille blogist, kes on siin sukeldumisinstruktoriks. Samuti tasub mainimist meie naiste suure lemmiku ja eeskuju venelanna Elina reklaamihõnguline eneseimetlus.

Veidi laiemalt Tais talvitumisele eestlaste pilgu läbi tasub külastada Raini ja Kerli blogi, kes tänaseks on Taist juba Austraaliasse jõudnud, aga varsti ringiga tagasi tulevad. Küllap kohtume ka nende maailmaränduritega, kelle vihjetest on meile siiani palju abi olnud. Samuti Tais, kuid Phuketis on aga Pungitar, kelle elu me samuti jälgime, kuna ka tema on siin väikse, alla aastase tütrega. Tema tegemisi näeb siit.

Siis veel mainiks ära mõned fotoblogid. Väga ilusaid ja tõetruusid pilte kohalikest elanikest ja elukatest teeb Monique. Tema päevapildid ja galeriid on siin.

Ja lõpuks veel parimad palad blogidest, mida me siin lugenud oleme. Beyond The Mango Juice on hää lugemine enne õhtut ja peaks vastama just meesterahvaste piinavatele küsimustele. My Jungle Life on pehmem ja naiselikum jutuvada, aga isegi mina (A) olen sealt üht-teist huvitavat leidnud.

Armastus

Väga paljud sõbrad on uurinud, et kuidas selle seksiga siis seal Tais on ka. Aga enne kui näpud niiskeks teeme, räägime parem armastusest. Sest ma sain siin just oma poja salasuhtele jälile. Nimelt ühel vagasel pärastlõunal, kui Herta veel põõnas ja meiegi Jaanikaga olime tähelepanu minetanud, jäi Pätu ühe kohaliku tüdrukuga vahele. Aga enne kui jaole sain, jõudis viimane jalga lasta. Aga nende lembehetke suutsin siiski jäädvustada.

No ja siin on näha, kuidas plika mind märgates lahkub.

No mis sa kostad?! Juba pean mingid püünised üles panema vist... Valge mees on siin hinnas. Ka mujal ringi liikudes käib selline Pätu hellitamine kohalike poolt, et anna olla.

Herta õpib ujuma

Igapäevane kohustuslik basseiniskäik (s.t enamasti käime seal 2 korda päevas, vahel rohkemgi) on viinud selleni, et Herta, kes varem ei suutnud isegi dušši all üksi olla ning pead ei tohtinud tal mingi hinna eest märjaks teha, tunneb ennast vees üha kodusemalt. Rõngaga ujumise etapp kestis paar päeva, all on näha, kuidas ta end nüüd juba kätistega ujudes end vee peal hoiab ja jalgu sirutab.

Ja siin on näha, mismoodi siis Herta puhul vees edasiliikumine toimub. Aeglaselt küll, aga kohale jõuab. Eks praegu jätab kätetöö veel soovida, sest meie õpetusi ei pane ta miskiks. Aga mis peamine - ei mingit veehirmu enam. Vahel juhtub, et vett läheb ka suhu ja silma, aga paanikasse ta enam ei satu. Peamiseks lemmiktegevuseks on ka basseinis asuvalt baaripukilt vettehüpete sooritamine.

Kogu selle basseinis mulistamisel on ka varjukülg - nagu ühes postituses varemgi mainitud sai, muudab vees sisalduv vask blondid juuksed rohekaks. Selle kuu ajaga ongi Herta juukseotsad roheliseks läinud ja mingit abi saab siin tavalisest ketsupist. Aga see pole siiski ideaalne, päikse käes on roheline "aksent" selgelt näha. Internetifoorumites soovitatakse ka söögisoodat, aga seda pole mina suutnud veel poest leida. Katsetame käepärasemate vahenditega, naabrinaisest voodoo nõid soovitas elevandipissi ja ussikeelt. Pidi ka soolatüükaid ravima...

Elevandid ja ahvid

Ühel päeval käisid Aivo ja Mailis pere suuremate lastega elevante kaemas. Elevandid, nagu ka krokodillid, ahvid, maod ja muud elusolendid on siin ju Euroopast pärit turistile väga eksootilised, seega on kõikvõimalikke Elephant Trekking'uid, Cobra Show'sid ja Monkey Theatre'id saar täis. Kuna üks taoline elevandisafari pakkuja asub meist ~1km kaugusel, otsustasime suuremate lastega seda asja oma silmaga vaadata.

Kohale sõitsime taksoga. Siin tähendab ühistransport kas lahtisest pick-up'ist ehitatud "bussi" või taksot. Oma teeotsal nägime mitut taolist inimesi täis pikkappi meist mööda sõitmas ja kuna kell oligi umbes 4 õhtul ,siis ei viitsinud seal ka igavesti oma šanssi oodata ja võtsime takso. Taksod on siin sellised, et niipea kui kusagil tee ääres valget inimest näha on, antakse enda liginemisest teada väikse signaalitörtsuga. No ja nii me siis ühe törtsutaja välja valisimegi.

Kõigepealt said lapsed ühele 5-aastasele elevandibeebile (!) banaane sööta. Vaene loom oli mingi 2-meetrise nööriga posti külge seotud ja jõnksutas pead kõrvalt kostva Tai popmuusika saatel. Üsna kurb oli seda vaadata.

Siis vaatasime ka "päris"elevante. Need olid tõesti võimsad loomad. Kui üks neist pealeronimispuki juurde talutati, siis meie lapsed lähedale küll ei julgenud minna.

 

Kuna selliseid elevandimatka korraldajaid on saarel vähemalt 5, siis peab eristumiseks ka midagi lisaks pakkuma. Sestap olidki seal ka mõned ahvid kinni püütud ja ketti pandud. Suurematele turistigruppidele tehakse ahviteatrit, aga me saime neid niisama vaadata. Tegemist oli Kagu-Aasias elutsevate lühisabaliste makaakidega, kes varem Samuil ka metsikult elasid ja oma peremeestel kookospähkleid aitasid maa peale tuua. Makaak on ju intelligentne ahv, enamasti ongi ahviteatrites just makaakidel tähtsaimad ja efektseimad rollid kanda - nad suudavad rattaga sõita, pilli mängida, ei karda tuld jne. Ja no loomulikult tavapärane ahviakrobaatika.

Aga see tegelane oli samuti 2-meetrise keti külge aheldatud ja tegi oma ringi - hüppas maha, tegi poolkaare, ronis tagasi oma majakesse, volksas katuse alla ja jälle hüpe maa peale ning sama ring uuesti.

Kokkuvõttes on sellised loomapargid üsna kurvad kohad. Jah saab küll lastele lähedalt loomi näidata ning neile ka seletada, mis keegi teeb ja kuidas elab, aga no elevandi selga ronimise tunnet ei tekkinud. Inimeste jalajälg ka Samuil kasvab nii kiiresti, et kui kunagi elasid siin ahvid vabas looduses, siis täna enam mitte. 40 aastaga on elanike ja saart külastavate turistide arv enam kui 1000-kordistunud.

Õige on leitud!

Jutt käib siis rannast. Mitte, et me oleksime saare juba läbi kamminud, randu on siin avastamiseks veel küll ja küll. Isegi turistide põhimekas Chawengi rannas pole me veel käinud. Aga seni on meie lemmikuks osutunud saare kirdeossa jääv Choengmon. Seda peetakse üsna vaikseks ja peredele sobivaks puhkusepiirkonnaks, kuna ööelu jääb lähedalasuvasse Chawengi.

Pärtel inspekteerib saabudes uut randa

Choengmoni rannas oli olemas kõik: valge pehme liiv, kaunid vaated, türkiissinine läbipaistev vesi, vähekivine merepõhi, ranna ääres piisavalt madalat ala lastele mängimiseks, samas läks vesi sügavaks just õige tempoga, ei pea kilomeetrit kõndima. Puuduvad mootorpaadid, mis muidu võivad rannamõnu oma heitgaasidega rikkuda. Olime ranna keskosas, kus tänu liigendusele sai valida, kas olla rahulikumal küljel või tegusamal, söögikohti täis pikitud poolel.

Lisaks veel toredad ja üsna head inglise keelt valdavad massaažitädid, kelle teenused me ka ära proovisime. Tund aega massaaži vaatega lahele maksis 250 bahti (alghind enne kauplemist 300) ehk umbes 6 eurot. Eestis maksab tunnine Tai massaaž vaid umbes kümme korda rohkem. Need on rannahinnad, linna peal on taksid odavamad. Mehed käivad supermarketi kõrval massaažiputkas ja seal on tund 200 bahti.

Kõikjal on igasugused asutused varunud üleujutuste puhuks liivakotte

Ranna juurde tagasi tulles, praegu naudime suurepärase madalhooaja mõnusid, oleme rannas ühed vähestest. Sama kehtib ka toitlustusasutuste kohta, kus toidud saabuvad kiirelt. Eks varsti tuleb hakata ümber orienteeruma, sest kuulda on, et jõuluks ja aastavahetuseks tulevad siia hordid. Hea, et veel selleks ajaks endale majutuse napsata saime.

Tiku ja Taku proovivad uut rannavarustust

Herta tingib oma käevõru hinda

Turist värsket kookosemahla luristamas

Ja veel üks tähelepanek randade kohta. Meri on muutlik ja kui ühel päeval oli meie lemmik väga puhas ja vähese tuule tõttu ka mõnusalt peegelsile, siis järgmisel päeval oli vees nii täiskuupidustusest ülejäänud lillekorvikesi kui ka olmerämpsu. Lisaks oli suurem laine randa toonud mere enda  mudru ja soga. Paar päev tagasi nähti samas rannas 4 meetri (!) pikkusi millimallikaid. Seega tuleb rannasoovitusi alati võtta teatavate reservatsioonidega ja olla valmis kõigeks.

Full moon

Siin on täiskuuööd väga olulised. Peamiselt seetõttu, et kuu on võimas ja heidab piisavalt valgust, et kõik turistid randades "wau"-emotsiooni kätte saaks ja edasi purjutaks. Aga tegelikult on naabersaare Koh Phangan'i Full Moon peod üle ilma kuulsad ja eilne Samui põhjarannik oli samuti kuuvalgusega üle ujutatud...

Eile oli täiskuuöö. Tegin ka oma profikaameraga pilti. Leidke pildilt kuu...