Neljapäeval käisime siinses loomaaias. See on pindalalt väiksem kui Tallinna oma, näiteks suudab täiskasvanu selle ühe päevaga läbi käia küll. Ise kutsuvad nad ennast "parimaks vihmametsa loomaaiaks". Võib tõesti nõustuda, enamuse liikide jaoks on kliima ok. Kuigi sel aastal peaks ka jääkaru ekspositsioon avatama, mis on tekitanud arutelusid, kas selle looma koht ikka troopilises loomaaias peaks olema. Üldiselt on loomaaedu nii ja naasuguseid, aga sel loomaaial on üllas missioon rääkida vihmametsade floorast ja faunast ning sellest, kuidas inimtegevus mõlemat hävitab. Igatahes on üsna mõjus, kui kauni valge tiigri kõrval on fotod viimasest sellisest isendist Singapuri vabas looduses nii 1920ndatel või orangutangide juures jutt sellest, et vihmametsade maharaiumise tõttu ei ole vaesekestel enam puid, mille otsas elada. Lisaks püütakse nende poegi lemmikloomadeks (kuigi ahvid muutuvad kasvades agressiivseteks) ja emad lüüakse lihtsalt maha. Paneb mõtlema, kas me ise oma tarbimisega sellele kõigele ka kuidagi kaasa ei aita.
Kripeldama jäi külastusest vaid see, et lastega ei jõudnud enam minna õhtul poole kaheksast avatavasse ööloomaaeda, mida läbitakse lahtise minirongiga ja kus tiigreid, lõvisid, elevante jne hoiavad inimesest eemal vaid nähtamatud elektrikarjused. Pidi päris verdtarretav kogemus olema.
Järgnevalt elamused pildis...
 |
| Väravas, Pätu veel puhkab enne pikka päeva. |
 |
| Roosad flamingod nagu pildilt näha :) |
 |
| Üks siinsetest magnetitest - orangutangide vabaala. Need siis ronivad kõikjal, ka inimeste pea kohal |
 |
| Ütlematagi selge, et tegu on karja juhiga |
 |
| Pätu tutvub vaarisaga |
 |
| Isetekkinud nahkhiirekoloonia, oli ka märgistatud, aga ilmselgelt ei olnud keegi vaeva näinud nende sinna meelitamisega. |
 |
| Isase orangutangi käsi ja jalg võrreldes Herta kätega |
 |
| Hiigelkilpkonnad, ma kahjuks silti ei näinudki |
 |
| Selline ta ongi, võib ka inimesele ohtlik olla |
 |
| Üks etendustest, mida külastasime. Tehakse 30minutiline show, kus saab jalga puhata ja mõningaid trikke näha, fakte kuulda jne. See konkreetne "Rainforest fights back" oli suht lahja, mõeldud koolilastele. |
 |
| Pätu järgmise, elevandietenduse, ootuses |
 |
| Siin saavad esimesed kaks rida märjaks, seda kutsutigi "wet zone"... |
 |
| Sellel ja järgmisel kahel pildid tasakaaluharjutus - elevant suudab palgil kõndides ilma maha astumata ringi keerata ja ka kahel jalal seista. Hämmastav tasakaalutunne! |
 |
| Pätul on uskumatu keskendumisvõime, talle elevandid üldse meeldivad |
 |
| Pügmee e. kääbusjõehobu |
 |
| Haruldane valge tiiger |
 |
| Loomaaia eri osade vahel käivad trammid ja ka paat. Loomaaed ise asub kaitsealal, seega on siin näha ehtsat vihmametsa |
 |
| Sinilillapunaperselised primaadid |
 |
| Šimpansid |
 |
| Loomulikult ei puudunud ka lastenurk oma ponide, kitsede, jäneste ja muu kraamiga |
 |
| Lastel oli ka mänguväljak olemas. Tais elades tundis Herta sellest küll puudust |
 |
| Leia pildilt kaelkirjak |
 |
| Valge ninasarvik |
Üldse võib loomaaia kohta öelda, et ei oldud üle pingutatud kvantiteediga, küll aga oli valik kenasti läbi möeldud ning eksponeeritud. Osadele loomadele sai tõesti väga lähedale. Eri sildid ja infotahvlid ei sisaldanud igavat teadust, vaid toodi ka mõni huvitav fakt või nupuke. Just oli aru saada, et mõned taolised nupukesed olid lastele mõeldud, et neis eluslooduse vastu huvi ärata.
Kokkuvõttes oli tore päev. Erilised kiidusõnad Hertale, kes kuumusest hoolimata väga vapralt ringi vantsis. Õhtul vaatas Aivo lapsi ja Jaanika shoppas end ribadeks...
No comments:
Post a Comment