Thursday, October 27, 2011

Algab päev, algab päev

 Eile tõi Pärtel pärast hommikusööki teisest toast oma ujumiskostüümi ja pürstis välisukse poole. Kutil on päevakava hästi selge, sest sel ajal on tõesti kavas hommikune sulps. Siinkohal on siis ka põhjust heita suur ja tume saladusteloor sellelt, kuidas meie päevad seni üldjoontes välja on näinud.

Meil Pärtliga on äratus sõltuvalt päevast vahemikus 6.30 - 7.30. Siis allakorrusele pudrule ja võikudele, samuti esimene amps igapäevastest puuviljadest (neid sööme siin ikka kilode kaupa). Söögi kõrvale vaatame taikeelseid uudiseid üleujutustest, mida tuleb nonstop.
8.30 ärkavad Herta ja Aivo, mõnulevad voodis ja ajavad end siis sööma. Samaaegselt toimub hängimine kahe maja vahet.
10 paiku jõuavad mõlemad pered basseini äärde ja aset leiavad esimesed ujumisringid.
10.30 mina Pärtliga tuppa tema esimesele päevaunele, vajadusel tuleb talle lõunasööki tegema hakata
Ca 11.30 on ka ülejäänud end jälle päevariietesse saanud.
Veidi enne 12 toimuvad arutelud, kes läheb toiduturule lõunasöögi järele.
12.30 toit ja hunnik värskeid turult ostetud puuvilju on kodus ja järgneb tunnine söögiorgia.
14 paiku suuremad lapsed lõunaunele. Vajadusel tandemid Jaanika-Lauri või Mailis-Aivo rolleriga poodi või on lihtsalt vaba aeg (s.t. kellel on ja kellel mitte, ikka peab mõnd väiksemat passima ja mõned meist teevad isegi tööd).
15 paiku ka Pärtel tuttu.
16-16.30 on kõik üleval, võtavad väikse ampsu midagi süüa ja järgneb teine basseinitiir
peale 17 kas kodune ühine söögitegu või siis külasse sööma (väljas Tai toitu süüa on odavam variant). Igal juhul järgnevad toidule jällegi puuviljad.
20-20.30 Pärtel ööunne, seejärel hängimised ühe või teise pere juures, loendame õues ööpimeduse varjus välja roninud hiidtigusid üle, sõidutame lapsi rolleriga, viimased ühismängud, mõnedel ka romantilised ujumaskäigud pimeduses (bassein on siiski valgustatud).
21.30-22.00 ka Herta magab. Seda aega tahaks hirmsast ettepoole tuua, et lapsevanemad ka rohkem vaikust ja rahu õhtul saaksid.

Päeva rütmi määravad paljuski laste unevajadused ning samuti keskpäevane kuumus, millega lihtsalt ei jaksaks end kuhugi välja vedada muul moel kui ehk konditsioneeritud autos, mida meil pole. Kui nüüd keegi arvas, et ärkame hommikul hilja, libistame end jahedate koksidega vee äärde ja korjame end sealt õhtul jälle kokku, et mõnes rannalokaalis mõnuleda, siis nende suureks pettumuseks peab ütlema, et elu kahe väikelapsega on Tais täpselt niisama keeruline ja toimekas kui kõikjal mujal üle kogu maailma.  Ehk siis neile peab und organiseerima, neile peab süüa tegema, neid peab kasima ja see kõik võtab märkimisväärse aja.


Hetkel töötame välja strateegiaid, kuidas lapsevanemad saaksid õhtul kahekesi välja minna nii, et teine pere kõik lapsed oma hoole alla võtaks. Sest need rannarestod on ikka väga mõnusad, aga mitte nii, et pead seal olles pidevalt lapsi taga ajama ja selle kõrvalt jõuad oma Tom Yami 2 minutiga sisse luristada.

hommikusöök

Pärtel teeb kohalikus söögikohas aega parajaks

Meie õue koer Dam või Bom (eesti keeli must) valvab õhtul tavaliselt meie ukse ees

lõunased puuviljad
sissepääs meie kodukülla





.

2 comments:

  1. Mõtlesingi, et kas teil tuleb igapäevaselt nüüd perekonna murelikele telefonikõnedele vastata stiilis: "Ei,ei - meie veel ei uputa ega üleujuta, kõik on hästi, ärge muretsege."

    ReplyDelete
  2. Seni pole küll veel keegi muret tundnud ja pole tõesti ka põhjust

    ReplyDelete