Thursday, December 1, 2011

Transvestiidišõust naisterahva pilgu läbi

Üleeile langesid kõik head asjaolud kokku ja saime Aivoga lastevabaks õhtuks linnaloa. Läksime Chawengi poole üheksaks transvestiidišõud vaatama, kuna selline plaan oli juba ammu. Koha leidmine oli lihtne, sest alati on selle ees mõni ülitugeva meigikihi all ning ülimalt teatraalse välimuse ja kostüümiga (antud juhul pikas mürkrohelises turnüüriga kleidis) ladyboy ees ootamas ja üritust reklaamimas. Lisaks ütleb koha valgusreklaam, et "..and fun for the whole family". Mhmm, nojahh, muusika oli seal kõrvulukustavalt vali, aga Hertal oleks see kostüümipillerkaar ja tantsud ilmselt suu lahti võtnud küll. 

Igatahes, istusime siis maha, igaks juhuks tahapoole, sest Aivo oma eelmisel Tai reisil võeti samalaadsel üritusel esireast kaasa, tal tuli retuusid jalga ajada ja koos teistega lavale pillerkaaritama minna. Etendus ise oli tasuta, aga maha istudes on iseenesestmõistetav, et ostad mingi joogi. Hinnad on siis ka vastavad, kokteilid maksid 360 bahti (harilikult väljas turistibaaris ca kaks korda vähem ja näiteks tänavaturul vaid 50 bahti). Kui Aivo oli lugenud, et selle eest antakse lurri, siis minu margarita oli küll kõige kangem, mida olen saanud ja seetõttu jäi seda järelegi.

Hakkaski siis etendus pihta, ega seal muud polnud, kui kõikvõimalike pophittide järgi kehanõksutamist ja üliilmeka näomiimika saatel suu liigutamist. Algul mõtlesin, et kas pean selle kolmveerandtunni vastu, aga tegelikult staarid vahetusid pidevalt ja oli täitsa huvitav jälgida, kui "naine" keegi siis on. Minu lemmikuks sai Whitney Houston, kes nägi päris veenev välja kui mitte arvestada lumivalgeks võõbatud huuli, mis kaugelt vaadates meenutasid klouni suud. 

Iga loo lõpus lasti lindilt ka kõva vilistamist ja aplausi, et ikka esinemismeeleolu üleval hoida. Ja staarideks on sellisel etendusel, nagu ka ju tegelikus naistemaailmas, ikkagi pikad ja kõhnad. Neist järgmine, veidi ümaram ja jässakam versioon võis pääseda taustatantsijaks, aga kõige huvitavamad tüübid kuulusid kulissidetagusesse teenindusmaailma (kohanäitajad - ettekandjad). Need olid väiksed jässakad kerge neandertaallasenäoga tüübid, kel tavaline t-särk ja tekspüksid seljas, aga korralikud kontsad all. Mehesoengu juurde käis korralik meik, huulepulk kaugelt üle huulekontuuride tõmmatud. Maneerid olid neil ülikekutavad, nt lehvitasid endale lehvikuga tuult ja plaksutasid oma värvitud ripsmetega. Ühe, kellel oli mingi veider jõulumunasid meenutavate pallikeste kogum kogu pead katmas ja kena valgete rüüsidega põll lühikestel teksadel, ristis Aivo Miki-Hiireks. Oli näha, et nad igatsevad lavale, sest oma pimedas nurgas tegid nad jookide ettekandmise vahepeal tantsuliigutusi kaasa, aga kahjuks oli ka selge, et nad ei pääse sinna kunagi. 

45 minuti pärast oli pidu läbi ja kõik osalised hakkasid publikule innukalt pakkuma võimalust nendega ühispilti teha. Enamus rahvast jooksid siiski kiirelt nagu sipelgad laiali, paar tükki õnnestus staaridel kaenlasse krabada.Teine etendus pidi algama kell 22 ja see pidi Aivo sõnutsi juba palju kuumem olema.

Lõppkokkuvõttes jäi mulle tunne, et kui ühelt poolt on selline etendus lavastaaride jaoks rahateenimisviis, siis teisalt vähemalt sama oluline on nende jaoks ka võimalus demonstreerida, kui tuunitud nende keha on ja tunda end tõelise naisena. Ehkki see naiselikkus on muidugi väga teatraalne ja suurem kui elu.

Huvitav, et pärast seda olen ka ise hakanud ladyboysid igapäevaelus rohkem märkama. Eilegi kudistas üks teenindava personali esindaja Pärtlit supermarketis, kus teine oli samas turvameheks (eee....naiseks).

Whitney in action sai rinnahoidja vahele ka tippi

Miki-Hiir ihkaks lavale

Kõik staarid koos -Thank You for the Music :)

Ja siis ka yks stiilinäide - Kylie Minogue. Ja keda huvitab konkreetne teema rohkem, juutuubitage või guugeldage Starz Cabaret Samui



No comments:

Post a Comment