Arstiabi Tai moodi

Kuna kõik lapsed ja ka pooled täiskasvanud põdesid eelmisel ja osaliselt ka sel nädalal mingit salapärast ja visa viirust, siis on paras aeg kirjeldada kohalikku meditsiinisüsteemi. Meie haigustesaaga algas Jaanikaga, kes jäi esimesena palavikku ja tatitõppe, millest paranemine võttis aega peaaegu nädala. Seejärel muidugi haigestusid teise pere lapsed ja Lauri ning järgmisel päeval ka Herta. Eelmisel reedel oli Hertal juba viiendat päeva palavik, mis hoolimata paratsetamoolist ikka ja jälle tagasi tuli ja me otsustasime kohalikku lastearsti külastada. Kuna meil on American Expressi krediitkaardiga kaasas olev ravikindlustus, mis hõlmab ka kõiki kaardiomaniku pereliikmeid, siis mind personaalselt huvitas, kas see ikkagi töötab või mitte.

Niisiis helistaski Jaanika hommikul AMEX'i SOS telefonile ning rääkis meie mure ja plaani Tai haiglas  pediaatrit külastada sealsele helpdeskile ära. Lõpuks leppisime kokku, et külastame Samui Bangkok Hospidali, mis on ka Tai kõige korralikum ja samas kallim haiglatekett. Kindlustusandja nõusolek saadud, sõitsingi mina Hertaga haiglasse.

Siinsed haiglad elavad vaid turistide kindlustusrahast. Kuigi Samui on vaid Muhumaa suurune, on siin kokku 5 haiglat ja lugematu hulk erapraksiseid. Samui Bangkok Hospidal oli kena väljanägemisega, puhas ja väga viisakas asutus. Näeb pildil välja nagu mereäärne resort/hotell.

Mainimata ei saa jätta, et kogu see külalislahkus tuleb muidugi sul endal/kindlustusel kinni maksta. Umbes 5 minutiga saime lasteosakonda ja kuigi meie soovitud arsti tol päeval tööl ei olnud, oli arstitädi siiski kena. Vaatas aparaatidega kurku ja kõrva ning tegi veel mingeid protseduure, teatas siis, et miss Hertal on ühes kõrvas veidi punane, aga kõik juba paraneb (mingit kõrvavalu tibi kordagi ei kaevanud), näitas illustreerivaid pilte arvutist ja kirjutas siis lõdva randmega välja mingi antibiootikumi, mis pidavat paranemisprotsessi kiirendama. Minu küsimuse peale alternatiivse (mitte antibiootilise) ravi kohta ütles arst, et võite ka antibiotsi mitte võtta, aga siis paranete lihtsalt aeglasemalt. Soovitas tavapärast meest, ingverist ja laimist koosnevat kolmikut. Nunuh... Kuna häda nii suur ei olnud, siis jätsime karmi rohu kõrvale ja kolme päeva pärast oli Herta juba igati kõbus.

Arstiga suhtlesime ehk 10 minutit ja siis oli aeg lahkuda. Vastuvõtus saime arve ja mul ei olnud mingit kavatsust seda ise kinni maksta. Arve oli 4720 THB ehk ~120 Eurot.

Kuna aga olime kindlustusega eelnevalt kokku leppinud, siis määrisime nende jaoks jälle veidi pabereid ning varsti võisime koju minna. Kaasa anti selline kotike arstimitega.

Kotike sisaldas antibiootikumipulbrit, mida pidi ise veega lahjendama, kahte vaarikamaitselisest rögalahtistavat pudelit ja üht tarhunivärvi vedelikuga pudelit nohu tarbeks (sildil kirjas "When You have a runny nose"). Hertale andsime siis rohelist ja punast siirupit. Need olid nii magusad, et laps lausa ise küsis rohtu, kui meie pärast söögikorda rohuandmise ära unustasime.

Täna on Herta 99% tervenenud, vahetevahel vaid köhib veel. Ka Pätu jäi lõpuks ikkagi haigeks, oli ka neli päeva palavikus ja lisaks veel kaks päeva väga viril ja väsinud, aga tänase virina võib küll juba viimase tärkava purihamba arvele kirjutada.


Selles kergekäelises antibiotsi väljakirjutamises on muidugi turist ise süüdi, enamus on ju siin kahenädalasel puhkusel ja tahab tõesti kahe päevaga kõigist haigustest terveks saada. Ega antibiootikumide pärast pea veel haiglasse pöörduma ja seda kallist protseduuri läbima - apteegid, mida on siin saarel samuti jalaga segada, kubisevad eri antibiootikumidest, mis on kõik vabalt saadaval. Isegi ostsin endale kaks nädalat tagasi mingit kõrva tilgutatavat seerumit, mis mu "sukelduja kõrvavalu" ehk "roiskuva vee kõrvas" eemale peletas.

Kokkuvõttes, kuigi osalt põgenesime soojale maale ka haiguste eest, siis said need meid ka siin kätte (enne seda olid lapsed küll terved nagu purikad). Siiski on siin põdemine lihtsam ja kuna väljas on soojem kui toas, siis ei pea vähemalt nelja seina vahel passima. Lapsi üldiselt ei seganud ka üle 38 kraadised palavikud õue peal omi asju ajamast. Ainuke keeruline koht palavust arvestades oli haigete laste puhul konditsioneeride ja ventilaatorite kasutamine. Küsimus oli, kas neist loobuda ja lasta palavikus lapsel higistada või siiski teatud määral jahutada. Higistamist siin vältida on võimatu, aga kas higist last on ikka hea jahutada... Arst soovitas küll konditsioneeridest hoiduda.