Alljärgnev tekst on kirjutatud juba laupäeval, aga netiprobleemide tõttu pole ma teda üles saanud.
Ära iial ütle iial kehtib jälle ja pean sööma oma sõnu, et Taolt me enam mujale ei liigu kui Samuile ja sealt koju. Tao on ilus ja armas ja veetsime seal ju lausa kümme ööd, aga peamine, mis meid seal siiski lahkuma pani, oli unistus elada rannabungalos otse mererannal ning pärastlõunati võrkkiiges lebades raamatut lugeda. Mitte et Taol seda ei saaks, saab, aga meile jäi see kättesaamatuks peamiselt kahel põhjusel. Esiteks, neid kohti, mille bungalod ei asuks mäe otsas, on piiratud hulgal ja väikeste lastega mäe otsas ei ela. Teiseks, hinna ja kvaliteedi suhe oli Taol kuidagi väga paigast ära. Ilmselt on majutusi võrreldes turistide hulgaga piisavalt vähe, et nad saavad ka kopitavate ehhki mererannas olevate pugerike eest hinda küsida. Lisaks on väikesaarel elu üldse kallim (seda juba nii vee, elektri kui prügimajanduse hindade tõttu). Loomulikult on väärtus juba seegi, kui saad elada otse mererannal, aga enamus bungaloid olid meie pere jaoks väikesed ja nendegi eest küsiti liiga roppu hinda. Ainuke, mille leidsime, ja mille eest küsiti vastuvõetavat raha (ning mis asus siiski rannast sadakond meetrit kerge künka otsas) oli otse ehitustandri kõrval (sellest ka hind poole võrra alla ehk meile vastuvõetavaks muutus). Nii kui Phangani majutused lahti lõin, avanes hoopis teine maailm.
Lisaks väsitasid meid Taol ära ka miljonid sääsed (keda kohtab pea päev läbi) ja kärbsed. Midagi pole teha, kus lokkab rohkem loodust, seal tungib see loodus ka rohkem tuppa. Ja me tundsime, et oleme oma isu sel saarel täis elanud, olime päris palju ringi sõitnud, parimad kohad läbi snorgeldanud, parimad söögikohad järele proovinud. Kui veel Tao kohta midagi öelda, siis niipalju, et kuigi metsikuid paiku, kuhu teed ei vii või on väga raskesti läbitavad, on seal veel palju, on turistidehord ka üsna suur. Sairees näiteks on tänavad peamiselt täis noori sukeldujaid ja pidutsejaid. Kus kohalikud elavad ja söövad, seda ma ei tea. Ka Tai toidukohtades sõid valged. Ühesõnaga, Tai eluga sinna tutvuma sõita ei maksa. Liiga väike saar ja liiga palju turiste, turism neelab kohaliku elu alla. Võib olla sellepärast olid sealsed teenindajad võrreldes varasemaga kuidagi ebasõbralikud (ehk ei naeratanud ega vaadanud tihti otsagi), välja arvatud lastega, kellega oldi tavapäraselt ülivoolavalt nunnu. Samas, farangide (ehk valgete) osakaalu tõttu oli seal palju meile tuttavat läänelikku just toidukohtade mõttes ja ilmselt sõime seal oma senise reisi parimad toidud.
Tänasest siis kolm ööd Phanganil (lükkasime Samuile mineku ühe päeva võrra edasi, sest mis seal Chawengis ikka niiväga teha) ja esmamulje põhjal tundub, et meil on siin senise aja luksim elamine. Tõesti mererannal, kena puhas ja mitte kusagilt hallitav ega kopitav (siinkandis haruldane, tean ise, kui raske on siin hallitust eemal hoida) maitseka kujundusega perebungalo. Sees lausa kaks suurt voodit, ees avar terrass, mille trepiosa on väikse väravaga suletav niiet lapsed alla ei pudeneks. Terassil võrkkiik
, suur lavats tai madratsitega, laud ja toolid. Kohe maja kõrval hea toiduga resto, kus asub ka kena väike raamatukogu ning lisaks merele ka bassein (Herta kindel eelistus merele kui asi ujumist puudutab). Ja mis veel peamine, Herta palveid on kuulda võetud, kõrvalbungalos elab temast vaid täpselt nädal noorem ingellike blondide lokkidega rootslanna Emma, kes kohe suur huviline oli. Üldse on siin kokku vaid 14 bungalot ja koht tundub olevat pereparadiis, lastega peresid palju. Ja siin on mõeldud sellele, et lastega oleks mugav, näiteks on lastele oma hommikusöögimenüü ja saab isegi igati maitsvat kaerahelbeputru.
Salad Hut, kui keegi peaks tahtma perega puhkama tulla. Säästumajutus ei ole, aga selle raha eest poleks Taol ligilähedastki saanud. Ja kolm viimast ööd võib ju priisata. Haad Salad ise on ilus lahesopike pehme valge liiva ja puhta selge mereveega, kus asub veel mitu majutuskohta. Kokkuvõttes, nagu taid armastavad öelda: same, same but different. On jällegi päike ja meri, aga seda ülimalt lõõgastavas ja kenas kuues.
Update paar päeva hiljem: oleme endiselt kohast vaimustatud ja täiesti mittemillegitegemise rütmi sisse elanud. Isegi söögikohtadega ei viitsi katsetada, sest kaks sammu meie bungalost on väga maitsva söögiga resto, kus on õhtuti mõnus istuda, kui lapsed kõrvalmajas magavad. Emma lahkus täna kahjuks Hiinasse, aga nagunii tundub, et Herta peab seda sõbrannatsemist veel õppima. Homme läheme hommikuse praamiga Chawengi, kus plaanis veel väike shopping, aga väike, sest kohvrid on niigi kraami täis.
Veel mõned fotod Taolt:
 |
| Pätu sõbraliku neiuga meie hommikusöögikohast |
 |
| Järjekordset smuutit luristamas, jälgi nuppu kõhul |
 |
| Paadid-paadid |
 |
| Lemmikkoht õhtusöögiks Sairees - Sairee Cottage´i resto |
 |
| Hoolitsev õde pakub spa-protseduure |
 |
| See mereannitaldrik oli nii hea, et sõime seda lausa kahel õhtul |
 |
| Puhkus teel Phanganile |
 |
| Herta lollitab |
Koh Phanganil:
 |
| Haad Salad |
 |
| Siit saab tuppa |
 |
| lihtne, aga läbimõeldud |
 |
| uue kodu terassil |
 |
| Ja see mõnus-mõnus võrkkiik... |
 |
| Salad Hut´i resto |
