Rannad ja pargid

Kuna elu muutus liiga rahulikuks ja ilmad on endiselt vihmahooajale ebaiseloomulikult kuivad (tegelikult ei mäleta, millal viimati sadas), siis otsustasime veidi saart avastada. Rentisime majahaldur Ianilt kolmeks päevaks auto (mis oli mugavalt kogu aja meie maja parkimisplatsil meid oodanud) ja asusime teele.

Esimene Eestis võimatuks osutuv elamus oli kahe pere ehk siis kaheksa inimese pressimine viiele mõeldud Toyota Viosesse (kohalik Corolla). Ära mahtusime täitsa lahedalt, kaks täiskasvanut tited süles tagaistmel ja suuremad lapsed ühise rihma all keskel, aga eks sellise karjaga ringisõitmine on vaimselt fantastilisi (ehk kohutavaid) väljakutseid pakkuv kogemus, saatjateks pidev lärm, kaklus, nutt, hala, väiksemate sebimine süles ja aeg ajalt viimse piirini viidud lapsevanemate röögatused. Esiistmel pakkus põnevust vasakpoolse liiklusega harjumine. Kuna kiirused ei ületa 70 km/h ja on tavaliselt umbes 40-50, siis võttis kõik muidugi parajalt aega, aga tehtud see sai. Teed on ok, aga kaootilisi liiklejaid sadade rollerite ja mootorrataste näol on teedel on lihtsalt niivõrd palju. Kodus ei julgeks turvatoolita nurga taha poodigi sõita, aga siin pole turvatooli nagunii võimalik mitte kusagilt saada. Ja kohalikud tited kimavad vanemate süles rolleriga ilma igasuguse kiivrita, mis siin muust turvavarustusest rääkida.

Esimesel päeval külastasime kohalikku loomaparki, mägedes asuvat Samui Paradise Farm Park´i, kus lastele on näppimiseks üsnagi sõbralikes tingimustes hoitavad ahvid, jänesed, oravad, iguaanid, kanaarilinnud, imekaunid värvikirevad papagoid, paabulinnulaadse lehviksabaga tuvid, kitsed (välgete tähnidega, nagu muinasjutust) jne. Lapsed olid muidugi vaimustuses, toitsid tuvisid ja kitsi, sakutasid kõrvust jäneseid (jõumees Pärtelgi tõstis ühe käega jänese kõrvupidi aedikust  välja), kammisid ahvi ja lasid end papagoidel nokkida.

Kuna väidetavalt külastab parki korra nädalas ka veterinaar, siis võis loota, et see kõik on täitsa turvaline. Samas jällegi jäeti meid näljaste kitsede manu täitsa omapead ja Robin sai ühelt oma territooriumi kaitsel olnud isaselt, kes end banaaniga ei tahtnud lasta ära osta, sarvedega müksu rindu, niiet tagurpidi uperkuuti käis.Vapper Robin väitis seepeale, et ta jõuab kitse ära tappa küll, ta lihtsalt ei näinud teda tulemas :)

Pätu ja Pätt

Iguaane ja oravaid

 

 

Tüdrukutele meeldib, kui tehakse soengut

Pärast loomadega hullamist sõime pargis asuvas toidukohas kõhu täis ja jahutasime end sealsamas mäejalamil asuvas imekauni vaatega infinity pool´is (kohalik väga kuum teema, kus basseiniäär justkui sulaks ühte ookeaniavarusega). Lapsed, kes ju mänguväljakuteta eland, hullusid kohalikku väikest versiooni nähes.

Kui meie sõime, siis Pärtel põõnas

Näkid....

...ja konnad

Edasi sõitsime läheduses asuvasse palju kiidusõnu saanud Five Island Beachile, kus asub samanimeline restoran Five Island Restaurant. Rand oli tõesti kaunis ja tüüne koos resto kõrval asuvate kalapaadikuuride ja ranna ääres hulpivate paatidega, kust kuulu järgi värsked mereannid otse pannile toimetatakse. Koha nimi tuleb vaatest viiele lähedalasuvale saarele, mis asuvad meres nagu väiksed nupsukesed ning kuhu pakutakse Tai traditsioonilise pikasabalise paadiga ka ekskursioone, selle järel kokteiliga rannal lõõgastumist ja õhtusööki. On, millest unistada. Restorani kõrval saab mererannas lainemüha saatel lasta endale vabas õhus Tai massaaži teha. Meie veetsime rannas ja restoranis kokku päris mitu tundi. Õhtusöögiks võtsime viiest Tai roast koosneva menüü kahele, mis algas kookospähkli koores serveeritava imehea Tom Yam´i supiga ning sisaldas veel erinevaid riisi- ja karriroogi ning ka üht kalatoitu.

Five Island Restaurant

Pärtel teeb tutvust kohaliku köögiga, Herta joogiga

Eeskujulik rannavarustus

Teisel päeval sõitsime naaberkülla Mae Nami, mis on pisike ja vaikne asula väga vaikse ja rahuliku rannaga. Rand oli tubli keskmine, vetteminek oli mõnus ja kivideta, liiv siiski selline üsna jäme ja kore. Kohe ranna ääres asuva Kimi kunstigalerii omanik tegi meile veel käigu pealt värske porgandi-ananassi-laimi smuuti ja müüs õlut. Kahjuks ei jõudnud me ära oodata kohe sealsamas asuva väidetavalt väga hea söögiga Talay kohviku avamist ja einestasime ühes suvalises mereäärses pererestos.

Mae Nami rand

Sporditüdruk jookseb jälle

Kaunis mees ja tema sõbrad

Pärtel põõnab seekord kunstigalerii hiilguses

Kohalikele tempel, Hertale printsesside maja

Õhtul ühendasime meeldiva kasulikuga: viisime lapsed Tesco mänguväljakule (neid on siin vähe ja peamised asuvad just kahes suures supermarketeid sisaldavas keskuses) ja üritasime ise toidupoes varusid täiendada. Herta tegi meile kohe alustuseks külma ja kadus sellesse tuhandete külastajatega keskusesse ära, niiet meil oli juba hirm naha vahel. Ta oli mingisse poodi omadega jõudnud ja sealt juba Tescosse viidud, et ta mikrisse oma nime ütleks. Igatahes oli Hertal endal ka päris imelik ja kohkunud nägu peas, kui ta meie juurde tagasi jõudis. Tuleb hakata nime särkidesse ja seelikutesse kirjutama. Poes aga nii hilja õhtul küll pole mõtet käia, sest riiulites haigutasid augud ja ka tavapäraseid asju polnud eriti saada.

Tesco toidualal rohenuudleid luristamas

Kolmandaks päevaks olime röökivatest autonaabritest nii väsinud, et jagasime päeva perede peale ära ja meie läksime hommikul Lamaisse Silver Beach´ile. Mis lõppkokkuvõttes oli küll kena lumivalge peene liiva ja türkiissinise veega lahesopike kaljude vahel, aga väga ebameeldiva merepõhjaga. Vetteminekuks tuli ületada väga liikuv ja valus kiviriba ning vesi oli meresodist ja olmeprügist must ja läbipaistmatu. Järeldus senimaani, et kaunim rand on maailmas Pärnus, kahju, et seda vaid umbes kuu aja vältel väisata saab.

Silver Beach

Rannakogemusest õppisime veel niipalju, et päike on siin väga karm. Mailis, kes suurema osa ajast veetis rannas palmipuu varjus nagu teisedki, aga patseeris ca 10 minuti vältel varju ja päikese vahet, lõpetas õhtu punetava peanahaga. Hertagi pea oli kolmandaks õhtuks kergelt roosa, kuigi rannas lauspäikeses laseme tal olla üsna vähe. Seega, pikad ujumiskostüümid lastel, 50se faktoriga kreem, korralik müts ja päikseprillid on kohustuslikud.